Mida doteerida, mida mitte?

Rongiühendus Moskvaga ja Tallinna–Helsingi tunnel viivad meid fundamentaalse küsimuseni transpordipoliitikas – millised ühendused peaksid toimima täielikult kasutaja maksab põhimõttel ning millistele peab avalik sektor peale maksma.

Selles, et avalik sektor doteerib transpordi- ühendusi, ei ole midagi imelikku. Riik doteerib kohalikku ja regionaalset bussiliiklust, rongiliiklust ning parvlaevaühendusi ja lennuühendusi saartega. Kas tasuta on ka teed, see on pikem vaidlus teemal, kas pidada kütuseaktsiisi teekasutustasuks, keskkonnatasuks või osaliselt mõlemaks. Tegelikult ongi ainult kaks ühenduste tüüpi, mida ei doteerita – üleriigiline bussiliiklus ja rahvusvahelised ühendused. Kasutan siin doteerimist avaliku sektori igasuguse rahalise panuse kontekstis, mitte ainult igal aastal makstava liiniveo toetuse mõistes. Transpordi doteerimine on sedavõrd tavaline, et enamasti ei tekigi küsimust, miks seda tegema peaks. Samas võiks selle raha, mis dotatsiooniks kulub, maksudena kogumata jätta ning lasta kasutajatel kinni maksta kõik (vähemalt otsesed) transpordiga seotud kulud. Tulemus peaks olema teoreetiliselt sama. Tegelikkuses oleks aga täielikult kasutaja-maksab-printsiibil põhinev transpordisüsteem oluliselt teistsugune kui praegune, mõjutades nii majandust kui ka regionaalselt arengut negatiivselt.

Transpordil on nimelt kaudsed positiivsed mõjud, mida tavaliselt nimetatakse sotsiaal-majanduslikeks mõjudeks. Kaudsed on nad selles mõttes, et ühe inimese liikumisest saavad teatud moel kasu ka teised inimesed. Kõige lihtsam näide: inimene, kes käib tööl, ei loo väärtust ainult enda jaoks palga näol – ta loob väärtust oma ettevõttele ning maksude kaudu panustab kogu ühiskonna heaolusse. Kaudseid tulusid võib olla palju ja nende kõikide kaardistamine on keeruline. Kaks kõige olulisemat ühiskondlikku kasu tulenevad aga kindlasti töölkäimisest ja kooliskäimisest. Soovime, et võimalikult paljud inimesed saaksid tööl ja koolis käia, ilma et sellega seotud kulud saaksid oluliseks takistuseks. Seetõttu doteeritaksegi eelkõige lühemaid ühendusi, sest need teenindavad kõige rohkem igapäevast tööle ja kooli liikumist. Seega peaks dotatsioon olema eri ühenduse liikidel puhul erinev ja sõltuma nii sotsiaal-majanduslikest aspektidest kui ka transpordiökonoomikast. Kuigi transpordil on positiivsed sotsiaal-majanduslikud mõjud, on sellel ka negatiivsed mõjud. Täielikult doteeritud transport võib viia ebamõistlikult suure nõudluseni, mis suurendab nii otseseid kui ka kaudseid kulusid ühiskonnale. See tähendab, et peame leidma tasakaalu kasutaja poolt transpordi eest makstud summa ja avaliku sektori dotatsiooni vahel.

 Rahvusvaheline transport kuulub reeglina ühenduste alla, mida ei doteerita. Teatud ühendusi on ELi reeglite järgi lausa keelatud doteerida, et mitte kahjustada konkurentsi. Mittedoteerimise põhjus on see, et valdavalt ei teeninda need inimeste igapäevast tööle ja koju liikumist. Olulisemad ühendused on enamasti ka kommertsalustel piisavalt tasuvad, et turismi vajadused suures osas katta. Mis saab aga siis, kui on mingi ühendus teise riiki, mida me sooviksime, aga äriliselt see ära ei tasu? Näiteks nii Peterburi kui Moskva rongi puhul on tegu uue situatsiooniga. Tegu oli aastaid kommertsalustel tasuvate ühendustega ning me hindame, et perspektiivis on neid ühendusi võimalik endiselt äriliselt tasuvana teenindada. Seetõttu on mõistlik toetada neid ühendusi ainult vajaduse korral, soodustades uute operaatorite tulemist ennekõike riigile kuuluva taristuettevõtte Eesti Raudtee pakutavate soodustuste kaudu. Eeldame, et edaspidi on ühenduse pidamine kommertsalustel võimalik nagu varem.

Helsingi tunnel on ka kõige optimistlikumate arvutuste järgi kommertsalustel mittetasuv. Seega peaks sellel olema positiivsed sotsiaal-majanduslikud mõjud, et õigustada selle ehitamist avaliku sektori rahaga. Rahvusvaheliste ühenduste puhul on peamine sotsiaal-majanduslik lihtsasti kvantifitseeritav näitaja turistide Eestisse jäetav raha. Helsingi tunneli positiivsed mõjud ulatuksid aga selgelt kaugemale kui turistide siia jäetav raha. Kuigi meil on väga hea laevaühendus Helsingiga, looks tunnel täiesti uue ühenduse kvaliteedi, võimaldades isegi igapäevast tööl käimist Tallinna ja Helsingi vahel, rääkimata tavalisest äri ja turismireisidest või ühendusest, mis tekib Helsingi lennujaamaga. See suurendaks kohe ja oluliselt Eesti majandusruumi, mis on meie konkurentsivõime kasvu oluline pidur. See on kasu, mida transpordiökonoomika mudelitega ei ole võimalik adekvaatselt kirjeldada.

Osale arutelus

  • Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,54 -0.005203
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,25 0.025322
Hiina jüaan CNY 7,77 -0.012875
Hongkongi dollar HKD 9,18 0.005447
Horvaatia kuna HRK 7,53 0.005309
Iisraeli seekel ILS 4,13 -0.002419
India ruupia INR 75,32 -0.001858
Indoneesia ruupia IDR 15960,00 -0.006265
Islandi kroon ISK 123,98 0.005646
Jaapani jeen JPY 132,34 0
Kanada dollar CAD 1,51 -0.01785
LAV rand ZAR 15,40 -0.010389
Lõuna-Korea vonn KRW 1279,00 0.046933
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.006256
Mehhiko peeso MXN 22,47 -0.006676
Norra kroon NOK 9,85 0.00071
Poola slott PLN 4,21 0.021395
Rootsi kroon SEK 10,01 0.160336
Rubla RUB 69,13 0.010126
Rumeenia leu RON 4,62 0.006489
Singapuri dollar SGD 1,58 0.00631
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.002267
Šveitsi frank CHF 1,16 -0.039511
Taani kroon DKK 7,44 -0.002417
Tai baht THB 38,20 -0.026171
Tšehhi kroon CZK 25,69 0.015574
Türgi liir TRY 4,54 0
Ukraina grivna UAH 32,64 0.006128
Ungari forint HUF 314,15 -0.012731
USA dollar USD 1,17 -0.017019
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 0.013091
Valgevene rubla BRL 3,87 0.005165
Valgevene rubla BYN 23856,00 0.008384

Valdkonna töökuulutused

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Itella Estonia otsib PAKIVEOTEENUSTE OSAKONNA DIREKTORIT

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017