Autor: Shirts & Co • 31. detsember 2023

Kui tänasel päeval on spordiennustused kolinud suures osas internetti (vt näiteks Vivatbet spordiennustuslehele), siis spordipanustamise algusaegade kohta võib laias laastus öelda, et kohas, kus toimus mõni võistlus, oli alati ka kihlveokontor ning kihlvedude vahendajad, kes nende pealt teenisid.

Loomulikult teenisid (ja ka kaotasid) ennustamise pealt ka panustajad, iseküsimus, kui ausalt toona kihlvedusid läbi viidi, ning tänases maailmas on kohati hoopis mõeldamatud mõned võistlused, millele toona panustati ...

Spordikihlvedude ajalugu ulatub tagasi juba Vana-Kreekasse ning kreeklased nautisid panuste tegemist näiteks poksile, kaarikusõidule ning ka juba varastel olümpiamängudel. Tõelise hoo sai kihlvedude sõlmimine erinevatel võistlustel sisse aga Rooma Impeeriumi aegadel, mille asukad olid tuntud oma meelelahutusjanu poolest.

Vanad roomlased olid kirglikud mängurid ja panuseid tehti pea kõigele, olgu selleks lihtsamad „kull või kiri“, täringu- või lauamängud ja kaarikuvõidusõidud. Tõeliseks adrenaliiniallikaks nii kaasaelamise kui ka kihlvedude poolest olid aga loomulikult gladiaatorite võitlused.

Gladiaatorid olid kutselised võitlejad, keda värvati peamiselt sunniviisiliselt näiteks orjade, vangide ja kurjategijate seast. Jah, oli ka vabatahtlikke, kes tegid seda raha pärast – iseküsimus, kui suureks vabatahtlikkuseks seda just pidada saab. Gladiaatorite „meelelahutuslikke“ võistlusi peeti Vana-Rooma amfiteatrites ning gladiaatorid võistlesid kas üksteise või metsloomadega. Ründerelvadena kasutati näiteks mõõka või oda, aga vahel võisteldi ka üldse ilma relvadeta – võitlus toimus reeglina aga elu ja surma peale.

Roomlased suhtusid gladiaatorivõitlustesse suure vaimustuse ja entusiasmiga, mistõttu oligi see neile üks kõige kaasakiskuvamaid meelelahutusi nii vaatemänguliselt kui ka panustamise osas. Kaasaegses maailmas õnneks ei tule sellised jõhkrad võitlused enam kõne allagi, kuid mainida tasub, et ka tänapäevani mõnelgi pool lubatud härjavõitlust võib mingis mõttes pidada pea sama barbaarseks kui gladiaatorite võitlusi. Eks kõik olene muidugi maitsest ja suhtumisest.

Üks kõige vanemaid spordialasid, millele on läbi aegade kihla veetud ning millele panustatakse massiliselt ka tänapäeval, on loomulikult hobuste võiduajamine. Eriti suure populaarsuse saavutas see 18. sajandil Inglismaal, kus see pakkus publikule nii vaatemängu- kui ka panustamiselevust. Hobuste võiduajamised on alati olnud koht, mille kõrval kihlveokontor on elementaarne nähtus. Võrreldes varasemate aegadega on selle spordiala juures positiivseks arenguks kindlasti see, et hobuste heaolule pööratakse tänasel päeval kordades rohkem tähelepanu kui algusaegadel.

20. sajandil kerkisid hobuste võidusõitude kõrvale ka koerte võiduajamised, mis olid samuti ülipopulaarsed nii kihlvedude kui ka vaatemängu osas. Peamiselt oli (ja on siiani) tegemist hurtade võiduajamisega, aga on kasutatud ka teisi koeratõuge. Tänasel päeval loomulikult on selle „spordiala“ eetilisus nii mõnelgi pool kahtluse alla seatud ning mitmeski riigis on see ka keelatud. Peamiseks põhjuseks loomade ülearetamine, vigastused, väärkohtlemised, aga kindlasti ka koera tulevikuküsimus pärast aega, mil ta ei ole enam võistlusvõimeline. Fakt on, et kui koerte võiduajamised tänapäeval toimuvad, siis on loomakaitsjad alati sellele vastu.

Tänaseks päevaks on ühiskond jõudnud õnneks nii kaugele, et päris ebaeetiliseks ei saa ehk lugeda ühtegi spordiala, millele ametlikes kohtades panuseid teha saab. Samas – eks igaühe südametunnistus ütleb ise, kas koerte võiduajamine on ikka päris korrektne meelelahutus või tasuks spordiennustuse entusiastidel kaaluda pigem näiteks jalgpallile või tennisele panustamist. Igasuguste pettuste vältimiseks on aga igal panustajal oluline silmas pidada, et kui juba panustada, siis turvalises litsentseeritud kohas – internetis näiteks Vivatbet spordiennustuste keskkonnas.