Autor: Logistikauudised.ee • 30. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eufooria täielikult isejuhtivate autode peatse saabumise osas Eesti teedele ja tänavatele tundub Elmar Otsa hinnangul pehmelt öeldes lapsik, sest neid autosid juhtivad süsteemid tunduvad olevat veel vägagi lapsekingades. Ta ei näe hetkel mingit reaalset võimalust, kuidas võiksid autod meie teedel täielikult iseseisvalt sõitma hakata.

„Pimedus, udu, lumi, hanged teel, soolalöga, mina siiamaani ei saa aru, mismoodi isejuhtiv auto suudaks sellistes oludes orienteeruda. Ükski positsioneerimissüsteem ei suuda seda autot paigutada sentimeetri, ega isegi kümne sentimeetri täpsusega teele ja kui jooni pole näha ja kõik on üks valge lumevaip, siis ilmselgelt see auto ei saa hakkama. Ja ma ei saa ka aru, kuidas ta võiks hakata hakkama saama,“ tõdes Ots, kelle sõnul nõuaks see tõenäoliselt meie kliimas sellist taristut, kus nii teed, tänavad kui kõik sõidukid oleks varustatud vastavate anduritega, mis omavahel suhtlevad. „Aga mis taristust me saame rääkida, kui reaalsuses ei suudeta meie tänavatel isegi kõikjal valgeid jooni maha märkida.“

Otsa sõnul katsetatakse isejuhtivaid autosid Ameerikas lausmaal, kus on laiad teed ja selge taevas. "Sellistes tingimustes nad tõesti ehk töötavad, kuid ma ei saa aru, mis on selliste katsetuste mõte, kui lahendada oleks vaja hoopis probleem, kuidas isejuhtivad autod saaksid hakkama keerulisemates olukordades." 

Eufooriat isejuhtivate autode tavaliiklusesse jõudmise osas soovitab maha tõmmata ka Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala, kelle sõnul on erinevad isejuhtivate süsteemide elemendid olemas juba aastaid, kuid küsimus on selles, kuidas see lego kokku panna nii, et kogu liiklus omavahel ohutult toimima hakkaks.

„Samas on isejuhtivate sõidukite kasutamine kinnistel territooriumitel täiesti reaalne ilmselt juba lähitulevikus,“ tõdes Ojala, tuues näiteks karjäärikallurid, mis tuimalt hommikust õhtuni edasi-tagasi sõidavad. „Nürimat tööd autojuhile annab välja mõelda ja sellistes kohtades oleks isejuhtivad süsteemid täiesti rakendatavad.“

Eesti juhtivad autoajakirjanikud arutlesid saates otse ja ausalt veel tulevikuautode jõuallikatest ja alternatiivkütustest, miks ei kipu meie veofirmad ostma gaasiveokeid ning mida arvata Poola päritolu Euroopa Komisjoni voliniku Elzbieta Bienkowska avaldusest, et diiselautod kaovad juba mõne aasta pärast meie teedelt.

Saatejuht on samuti 18 aastat autoajakirjanikuna töötanud Äripäeva ajakirjanik Tõnu Tramm.

Saadet saab järele kuulata siit: