Autor: Märt Belkin • 11. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsustevahelise majandusliku koostöökokkuleppe allkirjastas Bakuus riigihalduse minister Mihhail Korb, kes osales Eesti ja Aserbaidžaani valitsustevahelise komisjoni kolmandal istungil, teatas rahandusministeerium.

"Eesti ja Aserbaidžaani suhetes on palju positiivset potentsiaali, mida tuleb rakendada järk-järgult ning parimal võimalikul moel ja mõlema poole huvides," rääkis Korb ja märkis, et Eestit tuntakse nutika riigina ning huvi tunti Eesti e-riigi lahenduste vastu.

Aserbaidžaan on Eesti eeskujul võtnud kasutusele mobiil-ID ning järgmiseks otsitakse võimalusi, kuidas parandada e-teenuste kaudu avaliku- ja erasektori efektiivsust, lisas minister.

Allkirjad sai ka kolmepoolne kokkulepe Eesti Raudtee, Paldiski sadama ja Aserbaidžaani raudtee vahel. "Aserbaidžaan paikneb strateegilises sõlmpunktis Põhja-Lõuna ja Ida-Lääne koridori vahel," märkis Korb.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede ütles Aserbaidžaani agentuurile Trend, et kahe riigi sadamate vahel on suur koostööpotentsiaal. Paldiski sadama juures on juba 2011. aastast vabatsoon ning Bakuu plaanib samuti lähiaastatel Alati sadama juurde vabatsooni rajada. Samuti saab edendada koostööd raudteetranspordi vallas.

Korb ütles, et leppe kaudu peaksid Eesti ettevõtjatele avanema head võimalused transportida kaupu Aserbaidžaani kaudu Iraani, aga sealt edasi ka Indiasse. "Lõuna-Põhja transiidikoridor pakub konkurentsi praegusele mereühendusele ning kaupade liikumiskiirus kasvaks kolm korda," rääkis riigihalduse minister.

Eelmisel aastal eksportis Eesti Aserbaidžaani kaupu 4,1 miljoni euro eest, sellega oli riik Eesti ekspordipartnerite seas tähtsuselt 70. kohal. Import Aserbaidžaanist oli mullu 653 000 eurot.