Autor: Heija-Liis Ristikivi • 27. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„2016. aasta septembris saadeti vabariigi valitsusele kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis algatatud EL-i direktiividest tulenev vedelkütuse seaduse (VKS) muutmise seaduse eelnõu, milles reguleeritakse transpordis kasutatava biokütuse käitlemine ning sätestatakse transpordis kasutatava biokütuse osakaalu suurendamise normid,” selgitas Olerexi tegevjuht Piret Miller pressiteate vahendusel. „Riigi eesmärk peab olema paindliku biokütuste süsteemi loomine, mis tagab biokütuste kohustuslikuks muutmisel kütusehindade väikseima võimaliku tõusu. Kiirustades seaduse muutmine seda ei taga.”

„Eesti kütusefirmad ja rafineerimistehaste esindajad esitasid majanduskomisjonile ettepanekud, kus tõime välja, et biokütuste kasutuselevõtmisega seonduv peab olema paindlik nii tehniliste lahenduste kui ka kütuste võimalike tarneallikate osas,” ütles Piret Miller. „Kasutusele võetav süsteem peab olema lihtne, kuluefektiivne ning riiki ja ettevõtteid vähekoormav. Turuosalistele tuleb pakkuda võrdseid konkurentsitingimusi – nii kütuste tarnijatele kui ka kütuste hulgi- ja jaemüüjatele.“

„Riik ei tohi uusi regulatsioone kehtestada nii-öelda üleöö, sellele tendentsile on korduvalt tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler,“ märkis Piret Miller. „Hetkel eelnõu aga muudatusteks mõistlikku aega ette ei näe. Seaduse vastuvõtmine praeguses redaktsioonis ergutab pigem kütuse hinnatõusu. Ka täna valmistab meile muret kütusehinna erinevus Lätiga, eriti veel seetõttu, et Läti ei kavatse järgmisest aastast kütuseaktsiisi tõsta ega biokomponendi nõuet jõustada. Seepärast võiks seadus jõustuda 1. maist 2018.“