Autor: Tanel Raig • 27. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõõdikud sõltuvad valdkonnast milles ettevõtte tegutseb. "Võtame näiteks varude ringluskiiruse – elektroonika- või autotööstuses on see kiirem, teraviljaäris madalam. Seega mis ühe jaoks on hea on teisele jälle halb. Mida kiiremini varud ringlevad seda kulukamaks see meie valdkonnas läheb," ütles Neeme.

Ta soovitas, et kui mõõdikud on paigas ja endale hakkab tunduma, et kõik on väga hästi, siis võrdle ennast konkurentidega ja veel parem kui teha seda samas valdkonnas tegutsevate välismaiste ettevõtetega. Sellega saab tema ütlusel vältida konnatiigis peesitava vaala tunnet.

Neeme sõnul valitakse enamjaolt õiged mõõdikud, aga ei süveneta sellesse, mis juhtub, kui liikuda ainult ühe eesmärgi poole. "Olles ise elektrooniktööstuse taustaga, siis soovisime, et ka meie varud ringleks kiiresti. Õnneks saime õigel ajal jaole ja taipasime, et kiiremini ringlevad varud tõstsid transpordikulusid ning hakkasime jälgima mõlemat. Läbi nende kahe mõõdiku oleme leidnud endale optimaalse varude ringluskiiruse. Seega meelde tuleb jätte see, et saad seda mida mõõdad," selgitas Neeme.

Balti Veskis jälgime varude ringluskiirust, transpordikulu kg kohta ja pretensioonide hulk vedajale/tarnijale.

Ergo Neeme räägib Balt Veskis kasutatavatest mõõdikutest lähemalt 18. nove,bril toimuval Logistika Aastakonverentsil: Tarneahela audit.