Autor: Logistikauudised.ee • 28. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ergo Neeme, Balti Veski juhatuse esimees Ergo Neeme on tootmis- ja tarneahelajuhi taustaga tegevjuht, kes on omandanud ärijuhtimise alase kõrghariduse EBSis. Viimased kuus aastat on ta olnud pühendunud Veski Mati brändi arendamisele ja Eesti suurimat kuivainete tootevalikut pakkuva Balti Veski AS juhtimisele. Ettevõtte tarneahelates liigub üle 280 erineva toote, mis rahuldavad nii jae-, hulgi-, HoReCa-, kui ka tööstusklientide nõudlust.

Konverentsil tutvustab Neeme tarneahelate rägastikus orienteerumiseks ning parimate juhtimisotsuste langetamiseks enda kasutatavat protsesside mõõdikute süsteemi, mille tugevustega tutvus ta juba Elcoteqis tootmisjuhina töötamise ajal. Suurimad muutused Balti Veski mõõdikutes toimusidki 2009-2010. aastal pärast Ergo Neeme ettevõttesse tulekut. Koostati strateegiakaart, mille ülimaks eesmärgiks on aktsionäride vara kasvatamine. Mõõdikuid hakati seejärel vaatlema üksteisega koostoimes. Balti Veski äris moodustavad 75% kuludest materjal ja sellega seotud teenused. Nende kontrollimisega suudeti majanduslanguse ajal mõõdikute abil teha väiksema käibega suurem kasum. Hoolega jälgitakse kulude suhet kasumimarginaali ja varude ringluskiirust. Oluline on ka varude ringluskiiruse võrdlemine konkurentidega. Kokku kuulub süsteemi, millega Neeme kontrollib Balti Veskis toimuvaid protsesse, 10 mõõdikut.

Ingrid Joost, Lean Enterprise Estonia konsultant

Ingrid Joost omab üle 15 aastast praktilist tootmisjuhtimise kogemust Eesti erinevate töötleva tööstuse valdkondade ettevõtetest. Alates aastast 2008 on ta tegelenud tootmisjuhtimise koolitaja ja konsultandina kümnetes tööstusettevõtetes. Joost on spetsialiseerunud kaasaegsete tootmisjuhtimise metoodikate (ka. LEAN) juurutamisele, mis võimaldavad kasvatada tootlikkust. Ingrid on nõustanud ettevõtteid nii tootmise- kui ka tarneahelajuhtimise protsesside ülesehitamisel, arendamisel ning tõhustamisel. Kodanikualgatuse korras on Ingrid Joost algatanud tootmisjuhi kutsestandardi väljatöötamise ning asunud koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga koostama tootmisjuhi rakendusliku kõrghariduse õppekava. Selle eesmärgiks on saavutada Eesti ettevõtete tootmisjuhtimise taseme tõus ning seeläbi töötleva tööstuse tootlikkuse kasv. Joost õpetab ka Tallinna Tehnikaülikoolis operatsioonide juhtimise ning tootmis- ja teeninduskorralduse õppeaineid.

Logistika Aastakonverentsil annab Ingrid Joost ülevaate enda igapäevatöös kasutatavast tarneahela protsesside auditeerimise metoodikast, mis võimaldab tal saada kiiresti detailse ülevaate suvalise ettevõtte tervikolemusest, tuvastada protsesside pudelikaelad ja kavandada vajalikud parendused. Ingrid leiab, et igas tootmisettevõttes leiab protsesse, kus toimub raiskamine ja mida saaks efektiivsemaks muuta. Oma rikkalikele kogemustele tuginedes leiab ta, et ühes keskmises Eesti ettevõttes on raiskamiste osakaal lubamatult suur ning enamasti hakkab see pihta tootmise planeerimisest. Joost tunnistab, et efektiivsuse tõstmise raames on viimastel aastatel Lean juhtimine muutunud paljude tootmisettevõtete jaoks oluliseks märksõnaks. Kui võrrelda aastat 2007 ja tänast päeva, siis areng on olnud väga suur.  Osa ettevõtteid on seda juba rakendanud ja osa tunnetab, et peavad hakkama sellega tegelema. Samas lisab ta, et seni on enamasti Lean juhtimise põhimõtete rakendamisega tegelenud just välisosalusega tootmisfirmad, kelle emaettevõtted on sellest rohkem teadlikud ja kes seda ka toetavad. Enamust Eesti ettevõtteist ootab suurte võiduvõimaluste avastamise rõõm alles ees. Kõik algab aga alati vastuste leidmisest küsimusele “Mis toimub?”, ehk süsteemsest tarneahelate auditist.

Viljar Moorits, Echo juhtimiskonsultant Viljar Moorits on kogenud juhtimiskonsultant aastast 2001. Aastate jooksul on ta tarneahela ja tootmiskorralduse parendamise valdkonnas nõustanud kümneid Eesti ettevõtteid. Pika konsultandikarjääri jooksul on esinenud olukordi, kus lisaks nõustamisele on tulnud ka ise klientide protsesse reaalselt ümber korraldada ja juhtida. Nii töötas Moorits näiteks 2010-2014 Flexa Eesti AS tarneahelajuhina. Erilist tähelepanu pöörab Moorits tarneahelates ostu- ja hankeprotsessidele, kuna nende juhtimises on Eestis vajakajäämised suurimad. Samas on müüdud toodangu maksumus (COGS) iga tootmis- ja kaubandusettevõtte suurimaks kuluartikliks, mille kasvõi ühe protsendiline alandamine omab märkimisväärset mõju nii kasumlikkusele, kui varade tootlusele.

Analoogiliselt teiste konverentsil oma kogemusi jagavate ekspertidega tutvustab Viljar Moorits enda kasutatavat tarneahelate auditeerimise metoodikat ja selle osaks olevaid tehnikaid ning töövahendeid. Nende tõhusust iseloomustab kõige paremini saavutatu. Näiteks Flexa Eesti hoidis 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga kokku 4,3%, sealhulgas kõige tähtsamas ostuvaldkonnas üle 7%. Aastal 2013 saavutati võrreldes 2012. aastaga kokkuhoid 1,2%, kõige tähtsamas ostukategoorias üle 1,3%. Kuigi Flexa Eesti kokkuhoid kõige tähtsamas ostukategoorias oli 2013. aastal ainult 1,3%, osteti materjal sisse turuhinnast soodsamalt, sest turul toimus 2013. aastal märkimisväärne hinnatõus (erinevate indeksite alusel +2,5 kuni +4%). Tänu tõhusalt korraldatud tarneahela protsessidele saavutas ettevõte Eestis 11,6-protsendilise käibe suurenemise juures 2,6-kordse laovarude vähenemise, kusjuures laovarude ringluskiirus kasvas kümnekordseks.

Uku Peerna, Svensky Kaubanduse logistikadirektor

Uku Peerna on kogenud logistikasüsteemide ja tarneahelate arhitekt ning optimeerija, kelle kogemused ja oskusteave pärinevad eelkõige DHLis ja Tallinna Kaubamajas logistikajuhina töötamise perioodidest. Eelmisel aastal asus Peerna juhtima Svensky Kaubanduse logistikat, olles vahetult enne seda realiseerinud mitu suuremastaabilist jaotuskeskuste arendamise ja protsessijuhtimise nõustamisprojekti. 2014. aastal kaitses Peerna TTÜ Logistikainstituudis magistritöö, milles keskendus jaotuskeskuse protsesside automatiseerimisele, paberivabaks muutmisele ja süsteemide integreerimisele muuhulgas RFID tehnoloogiat rakendades. Tema rajatud on Mektory logistikalabori RFID simulatsioonimudel.

Uku Peerna filosoofiaks on töös tehnoloogia poolt pakutavate võimaluste maksimaalne ärakasutamine. Nii läheneb ta igale uuele probleemile mudelipõhiselt. Näiteks on tema loodud laoressursside kasutusefektiivsuse analüüsimise mudel saanud Itella Logisticsis igapäevaseks optimeerimistööriistaks. Samuti on tema välja töötatud mudelist lähtutud Tallink Duty Free uue keskjaotuskeskuse projekteerimisel. Põhjusega tunneb Peerna uhkust enda välja töötatud ABC Kinga laosüsteemide ning seal juurutatud integreeritud lahenduste ja tööprotsesside üle. Konverentsil tutvustab ta kasutatavaid tarneahela auditeerimise ja analüüsitehnikaid ning töövõtteid, mis annavad talle sisendinfo modelleerimiseks ja protsesside parendamiseks.

Indrek Sabul, Columbus Eesti ärikonsultant

Columbus Eesti AS-i ärikonsultant Indrek Sabul on pikaajalise logistika valdkonna kogemusega oma ala asjatundja. Tal on laialdased teadmised protsessi- ja kvaliteedijuhtimisest, tarneahela juhtimise alane pädevus, oskus rakendada erinevaid tarneahela juhtimise metoodikaid. Samuti on tal mitmekülgsed kogemused erinevatele ettevõtetele diagnostika ja ärianalüüsi projektidest. Erialaselt on Sabul õppinud rahvusvahelist logistikat ja ostujuhtimist ning tal on magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist tarneahela juhtimises. Ta on kaasa löönud uuringus, mille teema on olnud seotud Eesti väikeste ja keskmiste tootmisettevõte tarneahela juhtimise kompetentsidega ning lisaks uuringus mõõdikute rakendamisest Eesti tootmisettevõtetes. Tööalaselt on ta olnud varasemalt Baltronic OÜ logistikajuhi ametis. Sabul on hinnatud ärikonsultant äriprotsesside diagnostika ja analüüsiprojektides ning muudatuste elluviimisel.

Logistika Aastakonverentsil tutvustab Indrek Sabul teekonda tarneahelates toimuva mõistmiseks ja nende efektiivseks juhtimiseks vajalike süsteemsete tulemusnäitajate määratlemiseni. Selleks on soovitatav alustada auditeerimisprotsessi endale nelja omavahel tihedalt seotud küsimuse esitamisest, millede vastused peaksid olema lühikesed, konkreetsed ja arvuliselt mõõdetavad:

1. Milliseid finantseesmärke peab saavutama, et rahuldada omanike vajadusi ?

2. Milliseid kliendivajadusi peab rahuldama, et neid finantseesmärke saavutada?3. Milliseid äriprotsesse peab paremini sooritama, et need kliendivajadused saaks rahuldatud?4. Mida peab meie organisatsioon õppima, et neid äriprotsesse paremini sooritada?

Loomulikult on võimalik igale küsimusele vastuseks anda hulga arvnäitajaid. Sageli nii tehaksegi ning tulemuseks on suur hulk mõõdetavaid näitajaid, mis kõik tunduvad ühtmoodi olulised. Kuid liiga mahuka andmehulga analüüsimine võib olla keeruline ning on oht, et näitajate tõlgendamise fookus hägustub. Tulemustest hea ülevaate saamiseks peaks selgelt formuleerima, mis on kõige olulisem, ehk milliste näitajate muutus avaldab firma üldistele tulemustele kõige suuremat mõju. Kui nendest näitajates mõni ei vasta eesmärgile, siis peaks põhjus-tagajärg meetodil edasi liikuma järgmisele tasemele ja vaatama, millised komponendid seda mõõdikut mõjutasid. Seejärel veel allapoole kuni juurpõhjuseni välja. Põhjus-tagajärg seoste leidmiseks võib kasutada DuPont-tüüpi seosetabelit. Läbi selle saab nende omavahelist seotust kergelt visualiseerida ning liikuda edasi põhjuste suunas.

Jari Kukkonen, Vitalonga juhtimiskonsultant

Jari Kukkoneni missiooniks juhtimiskonsultandina on elukvaliteedi parandamine. Enamus ärkvelaega veedame tööl ning seega juhtimise kvaliteet mõjutab otseselt ja kaudselt meie kõikide elukvaliteeti. Kukkonenil on rohkem kui 20 aastat rahvusvahelist kogemust ettevõtjana, juhina, juhtimiskonsultandina ja koolitajana. Olulisimad koolitus- ja konsultatsioonivaldkonnad on tootlikkuse arendamine, strateegiline juhtimine, eestvedamine, muudatuste ja innovatsiooni juhtimine.

Kukkonen on bestselleri “Läbimurre: Äriprotsesside pideva täiustamise kunst” üks autoreist. Konverentsiettekandega katab ta raamatus välja toodud olulisimad teemad, minnes liikvele pidevast täiustamisest – liikumisest ideaali suunas. Ta näitab kätte suuna, kuhu ettevõtted saavad liikuda ning teekonnal ise kõige sobivamad lahendused välja töötada, keskendudes tuntud Toyota Production Systemil põhinevale lean-filosoofiale. Sõnal „lean“ puudub otsene eestikeelne vaste, nii nagu paljudes teisteski keeltes, sellega tähistatakse kimpu erinevaid põhimõtteid ja rakendusi. Lean’i peamine põhimõte on tegelikult lihtne – saavutada vähemaga rohkem. Eelkõige ressursside raiskamise vähendamist, läbimõeldult tegutsemist, koostööd ning pidevat, lõpptähtajata täiustamist. Alustada tuleb hetkeolukorra hindamisest ning sellest lähtuvalt asuda planeerima oma tegevusi. Tavaliselt on väljakutseid palju ning mõnikord on raske näha puude tagant metsa – alustada tuleb strateegilistest teemadest ja keskenduda algpõhjustele. Kindlasti annab Kukkoneni ettekanne konverentsil osalejatele ideid, kuidas oma praegust olukorda hinnata, milliste tegevustega alustada liikumist täiuse poole ning kuidas leida parimaid lahendusi ka tulevikus.

SCOR 11.0 töötuba – Illimar Paul, Sensei juhataja

Illimar Paul on Baltimaade kogenuim SCOR ekspert, kes kasutab peaasjalikult just seda töövahendit tarneahelate auditeerimisel. Esimene kokkupuude SCORiga pärineb Illimaril juba 2001. aastast kui seda tehnikat tutvustati talle Maersk Logistics’i sisekoolitusel. Enne Sensei asutamist 2003. aastal töötas Illimar Maersk Logistics Eesti tegevjuhina. Ta on üks PROLOGi (Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing), endise nimetusega Eesti Logistikaühing, asutajatest ja auliige. Illimar Paul lõpetas 1988. aastal Tallinna Merekooli kaubalaevade tüürimehena ja kaitses 2004. aastal EBSis magistritöö. 2006-2014 täiendas ta end doktorandina St.Peterburgi Riiklikus Raudteeülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikooli Logistikainstituudis. Ta on üks Eesti tarneahelajuhi kutsestandardi koostajaist (EKR tase 7).

SCOR 11.0 töötoas osalejad õpivad kasutama seda unikaalset tarneahela auditeerimise ja protsesside parendamise töövahendit, mille nad ka endaga kaasa saavad. Tegemist on Eestis tänavu ainsa avaliku SCORi kasutamise oskuste omandamise võimalusega.

SCOR on lühend Supply Chain Operations Reference Model’ist, ehk tarneahelate juhtimise soovituslikust mudelist. Praktikast välja kasvanud ja aastate jooksul jätkuvalt arenenud (praegune versioon kannab numbrit 11.0) SCORi haldab APICS Supply Chain Council. Tegemist on ainsa ülemaailmse tarneahela protsesside standardi ja protsessijuhtimise arendamise töövahendiga, mis hõlmab absoluutselt igasuguseid tarneahelaid. Maailma tugevaimad tarneahelad lähtuvad SCORist, kasutades seda kombineeritult Lean’i ja Six Sigmaga. Mudel põhineb olemasolevate protsesside kaardistamisel, nende soorituse hindamisel viie kriteeriumi põhjal, võrdlusanalüüsil (benchmarking), parimate praktikate analüüsil ja kasutuselevõtul tarneahela protsesside parendamiseks. Strateegilisel planeerimisel annab SCOR alati omavahel seotud hinnangud klienditeeninduse tasemele, ettevõtte kuludele ning varade tootlusele. Wall Street’il kasutatakse SCORi ettevõtete väärtuse hindamiseks. Maailma juhtivate majandus- ja planeerimistarkvarade (ERPide) tarneahela moodulid põhinevad SCORil, mis tagab vajalike andmete lihtsa kättesaadavuse infosüsteemidest. SCOR-i põhitugevused seisnevad selle lihtsuses, struktureeritud loogikas, ülevaatlikkuses ning kasutusmugavuses.

Konverentsi lühikest kava  ja registreerumist vaata SIIT. Samuti saab lisainfot ja registreeruda e-postil [email protected] või telefonil 5666 7056.