Autor: Tanel Raig • 29. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kohtumise eesmärk oli ära kuulata, milliseid riske näevad osapooled, keda kütuse- ja energiahinna muutused enim puudutavad ja kuulata ettepanekuid nende konkurentsivõime parandamiseks. See annaks valitsusele ja lõppotsust tegevale parlamendile terviklikuma pildi,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

 Kohtumisel tutvustati osalejatele ministeeriumis ettevalmistatava seaduse prognoositavat mõju ning osapooled tõid välja mitmeid aspekte, mida aktsiisitõus võib nende tegevusele kaasa tuua. „Sõltumata aktsiisitõusust kavatseb valitsus tegeleda meetmetega, mis parandavad kütuseettevõtjate, transiidi, põllumajanduse ja teiste Eesti majandusele oluliste majandussektorite konkurentsivõimet,“ kinnitas Sester. Energiakandjate aktsiisitõusu kaalutakse valitsuserakondade kokkuleppe kohaselt katteallikana madala palga saajate sissetulekute suurendamise, tööjõumaksude vähendamiseks ja peretoetuste tõusuks.„Valitsus peab veel kõvasti tööd tegema, et riigieelarve järgmisel neljal aastal tasakaalus oleks,“ lisas rahandusminister. „Hiljemalt mai lõpuks valmivas riigi eelarvestrateegias peaks olema järgmise aasta eelarvet puudutavad maksuotsused tehtud. Eelarvepoliitika jätkusuutlikkus on aga väga oluline siht, andes elu headele asjadele tuleb kõiki soove ka tasakaalustada.“Kohtumisel osalesid Eesti Õliühing, Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, ERAA, Autoettevõtete Liit, Maksu- ja Tolliamet, riigikogu majandus- ja rahanduskomisjonide esimehed, majandus- ja taristuminister ja riigikantselei.