3. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii on paljud ettevõtted lepingutes kütusehinna indekseerinud, mistõttu nad kütuse odavnemise tõttu ei võida ega kaota. Algav aasta on rahvusvahelisi vedusid tegevatele ettevõtetele toonud kaasa ka uusi kulusid. Põhja- ja Baltimaades ning Venemaa suunal tegutseva transpordifirma ASi Fastek juhatuse liikme Aare Rähni sõnul on aasta veel noor ning veosed alles hakkasid liikuma, nii et hindade langetamise survet pole klientide poolt veel olnud.

“Kui aus olla, siis möödunud aastal hinnad juba langesid, mistõttu langemisruumi polegi. Seda enam, et kaudsed kulud on tõusnud,” märkis ta. Euroopa Liidus hakkas selle aasta alguses kehtima väävlidirektiiv, mille kohaselt peab laevakorstnast väljuva suitsu väävlisisaldus olema 0,1 protsenti, mis on senisest määrast kümme korda väiksem. Laevafirmad on sunnitud seega kasutama kallimat väävlivaba kütust, mis väljendub ka tõusnud piletihindades.

“Norras hakkas selle aasta alguses kehtima nõue, mille kohaselt peavad haagistel olema M+S rehvid, mis tähendab auto kohta kuni 2500 euro suurust lisakulutust,” tõi ta veel ühe näite.

Selle aasta algusest on Saksamaal 8,5 eurot tunnis miinimumpalk, mis rakendub ka Saksamaa territooriumil tegutsevale transpordiettevõttele.

Autor: Sander Silm