Autor: Tanel Raig • 27. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CEMT veolubade vähendamine toob vedajatele lisakulusid

Venemaa soov vähendada CEMT veolubasid toob kolmandatest riikidest Venemaale kaupu vedanud vedajatele kaasa lisakulusid.

Venemaa on teinud ettepaneku vähendada järgmisest aastast Venemaale sõiduks kehtivate CEMT veolubade arvu neli korda. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) andmetel on Eesti vedajatel praegu kasutada Venemaale sõiduks aastas 594 CEMT luba. Venemaa lubade vähendamise ettepaneku läbiviimisel jääks kasutada maksimaalselt 160 CEMT luba. ERAA info- ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolaineni kinnitusel on CEMT veolubade järgi olnud nõudlus kogu aeg suurem kui on eraldatud lubade arv. Samas kahepoolsetest veolubadest pole viimastel aastatel puudu tulnud, kuna Venemaa on olnud nõus lubasid täiendavalt vahendama.

Perolainen nõustus, et kuna praegu käib Venemaa ja Euroopa Liidu vahel kaubanduspiirangute kehtestamine, siis väheneb kaubavedu ja väheneb ka vajadus veolubade järele. Kuid ta lisas, et vaatamata sellele muutub Venemaa CEMT veoluba senisest palju defitsiitsemaks, kuna tänased kaubandussanktsioonid ei vähenda kaubavahetust nii palju kui Venemaa plaanib vähendada CEMT veolubade arvu.

„Eesti ja Venemaa vahelistel vedudel ilmselt suureneb Vene vedajate osakaal, kuid see võib loodetavasti tähendada ka kahepoolsete veolubade arvu suurenemist, mis omakorda peaks mingil määral kompenseerima CEMT veolubade vähenemist,“ märkis Perolainen.

Perolainen rõhutas, et CEMT veolubade vähendamine ei ole veel otsustatud. Kui vähendamine peaks aga toimuma, siis võidakse osaliselt kaupu, mis varem veeti CEMT veolubadega otse kolmandatest riikidest Venemaale hakata vedama läbi Eesti Venemaale kahepoolsete veolubadega. See aga toob vedajatele kaasa täiendavaid kilomeetreid, kaupade ümberlaadimisi jm lisakulusid. „Kas neid kolmanda maa kaupu hakatakse üldse läbi Eesti vedama sõltub veotellija nõudmistest ja võimalustest. Määravaks võib saada veo maksumus, mis läbi Eesti vedamisel ei pruugi olla konkurentsivõimeline,“ selgitas Perolainen.

Kuidas mõjutavad järgmisel aastal autotranspordisektoris toimuvad muutused veoettevõtteid arutatakse 15. oktoobril toimuval Autovedajate Aastakonverentsil. Konveretsi kavaga saab tutvuda SIIT.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077