Autorid: aripaev.ee reklaamtekst, Allikas: www.aripaev.ee • 19. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Euroopa Liidu liikmesmaade laevade konkurentsivõime parandamiseks on EL juhtnööride kohaselt lubatud laevanduse arendamiseks mitmesuguseid riiklikke regulatsioone. Neid võimalusi on seni kasutanud kõik EL mereäärsed liikmesriigid peale Eesti. Seetõttu lahkus tänavu viimane arvestatav kaubalaev Eesti lipu alt," kirjutab laevaomanike liidu nimel Enn Kreem.

Homse Euroopa merepäeva eel meenutab laevaomanike liit paari aasta eest valminud Eesti merenduspoliitika arengukava. "Nüüd käib arutelu selle realiseerimise võimaluste ümber. Positiivsete lahenduste korral võib loota, et sel kümnendil muutub mereäärne Eesti taas mereriigiks, et laevad tulevad Eesti lipu alla, luuakse uusi töökohti, säilib eesti merekultuur ja merekeel ning merendus toob suuremat kasu Eesti majandusele," seisab liidu pressiteates.

"Euroopa Liidus on merenduse arendamine loomulik ja perspektiivikas. Meil on kokkupuude kahe ookeani ja viie merega, EL 22 liikmesriiki asuvad rannikul, neist 8 Läänemere ääres, kus iga päev on teel ligi 2000 laeva. Merenduse mõjupiiridesse jääb umbes pool EL rahvastikust, kust tuleb ka pool SKP-st. Laevaliiklust nimetatakse Euroopa Liidus eluandvaks vereringeks, sest 90% välis- ja 40% sisekaubandusest kulgeb mööda vett, sellest 15% mööda Läänemerd," selgitas Kreem.

Euroopa merepäevaga tahab Euroopa Liit juhtida inimeste tähelepanu meresektori kasvavale osale meie elus.

Autor: aripaev. ee