Autor: Tanel Raig • 15. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige hõredamalt asustatud piirkondi läbivad Rail Balticu trassivariandid nr 10ndad (läbi plaanitava Nabala looduskaitseala) ja 13 B/C (mööduvad Nabalast sisemaa poolt).  50 meetri laiuse raudteemaa alla jääb nendel trassidel 2-3 hoonet. Kui arvestada 350 meetrist planeeringukoridori ehk raudteed koos lähialadega, siis jääb nendel trassidel raudtee mõjualasse vastavalt 34 ja 35 hoonet.

Hoopis rohkem hooneid jääb ette teistel trassivariantidel. Trass nr 13 a möödub Nabalast Tallinna poolt ning kõige tihedama asustusega aladele jäävad Tallinnale kõige lähemal olevad trassid nr 14ndad ja 12 A. Otseselt raudtee alla jääb neil trassidel vastavalt  10 hoonet trassil 13 a, 10-33 hoonet 14ndatel trassidel (sõltuvalt lõikude kombinatsioonist) ja trassile 12 A jääb 27 hoonet. 350 meetrisesse planeeringukoridori jääb vastavalt 237, 413 – 597 (sõltuvalt lõikude kombinatsioonist) ja 787 elu- ja ärihoonet.

Riigikogus toimunud Rail Balticu toetusrühma koosolekul ütles Sirp, et ettevõtetel, kellelt võetakse raudtee ehitamisega ära näiteks jupp tootmismaad, on õigustatud ootus kompensatsioonile. Sirbi sõnul on praegu ettevalmistamisel ka hange, millega leitakse konsultant, kes analüüsiks, kas praegune kompensatsioonide süsteem on piisav või mitte. Samas ei võeta Sirbi kinnitusel trassi valikul aluseks, kui suur mingi trassi puhul oleks kompensatsiooni suurus. „Oleme trasside puhul arvesse võtnud trassi alla jääva maa hinna. Aga me ei tea trassile jäävate ettevõtete puhul, millised on nende kasumiootused jne,“ rääkis Sirp. Praegu nende kompensatsioonidega arvestatud. Neid analüüse hakatakse Sirbi väitel tegema alles siis, kui üks trass on välja valitud.