Autor: Tanel Raig • 14. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ettevõtte juhatuse esimehena olen kohustatud uue raudtee nõukogu ette sellise ettepanekuga esimesel võimalusel minema,“ kommenteeris Asmann.

„Oleme juhtinud pikemat aega otsustajate tähelepanu asjaolule, et taastavate ja kvaliteeti tagavate investeeringute tegemiseks on vaja tagada transiidist sõltumatu finantseerimine. Õnneks ei ole see poliitika muudatus vaid siseriiklik küsimus, riigi panust reisijateveo rahastamisse nõuab Euroopa neljas raudteepakett,“ kommenteeris Asmann.

Asmanni sõnul teevad viimaste kuude kaubamahtude langused raudtee rahastamise muudatused juba lähiajal vältimatuks. „Kuivõrd kaubaveo mahud on kuude lõikes langenud 20-30% ja Eesti transiidikanalina raudteel kaotanud oluliselt konkurentsivõimet, siis ei ole senine finantseerimise struktuur, kus rahastame raudteed vaid ettevõtjate arvelt, absoluutselt jätkusuutlik,“ lisas Asmann.

Asmanni sõnul võib investeeringute mittetegemise situatsioonis olla juba lähiajal vajalik langetada otsus vähendada reisirongide kiiruseid, et tagada liiklusohutus raudteel.  „Ernst & Youngi teostatud analüüsi põhiselt peaksime Riikliku Transpordi Arengukava eesmärkide saavutamiseks, säilitades raudteeteenuse praeguse taseme, igal aastal koos eurorahadega investeerima 23 miljonit eurot. Senise rahastamismudeli jätkumisel meie võimekus jätkuvalt kahaneb,“ tõdes Asmann.