Autor: Koit Brinkmann • 7. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Intervjuu Ahto Altjõega

Kui palju Te teate kapo raportist, milles olevat välja toodud riskid ettevõttele Teie isikuga seoses?

Olen sellest midagi kuulnud, ise ma seda näinud ei ole. Peep Aru (riigikogu kapo-komisjoni esimees, kuulus Eesti raudtee nõukogusse - toim.), kes seda on lugenud, ütles, et midagi sellist seal pole, mis ei lubaks mul ettevõtte juhatusse saada. Mind see taustauuring ei häiri. Kui häiriks, oleksin ma niipalju tark, et ei oleks tulnud kandideerima.

Miks selline info Teie kohta kokku pandi?

Ma aiman, kes selle taga on, aga las ta jääb minu arvamuseks.

Kas Teid kutsuti kandideerima?

Olen viimased neli aastat Ukrainas töötanud, enam ei jaksanud. Pere on siin. Vaatasin, mis tööpakkumised parasjagu turul olid ja kandideerisin.

Ehkki läksin siit juba 11 aastat tagasi ära, tunnen ettevõttes paljusid inimesi. Tulin siia nagu koju. Mul on ka eelmise töökohaga seotud Ukraina asjade lõpetamine pooleli, väga kiire aeg on praegu. Esimesel töönädalal ei jõudnud ma ühtegi korda lõunalegi.

Üks asi, mis on väidetavalt kapo kirjas välja toodud, on enne raudtee erastamist toimunud vedurite ost. Teie viisite tollase veeremiteenistuse juhina hanget läbi?

Minu persoon seda kuidagi mõjutada ei saanud. Oskar Kalmusega käisime palju ringi neid vedureid vaatamas. Mäletan, et Siberis taigas valisime vedurite surnuaialt kobedamad välja. See oli vanaraud, mille müüja tegi korda.

Raudtee erastamise järel rääkis Guido Sammelselg, et need vedurid osteti kaks korda kallimalt turuhinnast?

Pakkumisi oli rohkem, kuid tol hetkel oli see parim hind nende vedurite eest.

Miks oli tehingul vahel offshore-firma Intergate Ltd ning kes selle taga olid?

Ma ei tea seda.