Autor: Tanel Raig • 15. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tõsiseltvõetavate argumentideta deklareerida, et ei sõlmi mingeid kokkuleppeid, on lapsik, kommenteeris ta ERAA avaldust üldtöökokkuleppe vaidlustamise kohta.

Tori sõnul deklareerib ERAA, et on oma tegevused suunanud rahvusvahelistele vedudele. Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe reguleerib aga vedusid, mis teostatakse riigi sees. „Alati võib vaielda. See on ERAA õigus. Kuid samal ajal võiks ju ka teisiti suhtuda ja lepet sisuliselt arutada. Täna ei ole rahvusvahelised vedajad selles osas esitanud ühtegi sisulist ettepanekut. Ilma tõsiseltvõetavate argumentideta lihtsalt deklareerida, et me ei sõlmi mingeid kokkuleppeid, on lapsik,” leidis Tori.

Tori selgitas, et üldtöökokkuleppe laiendamine tähendab, et kõigile ettevõtjatele võrdustatakse minimaalne tööjõukulu. Autoettevõtete Liit on 22 aasta jooksul pidanud oluliseks ettevõtluse arendamist tervikuna, arvestades ka töövõtja, kui ühe transpordituru osapoole huvisid. „Peame täiesti normaalseks ja vajalikuks, et töövõtjale kui nõrgemal positsioonil olevale, oleks loodud mingi tase kindlustundeks,” teatas Tori. „Kui räägime pidevalt sellest, et Eestis on raske head autojuhti leida, tuleb ka makstav tasu viia tasemele, mis tööjõu kohale meelitaks. Loomulikult minimaalpalga taseme leppega veel kedagi kinni ei hoia, kuid täna tegelikult juba seda ka makstakse. Loodame, et lepe ühtlustab ja parandab ettevõtjate vahelist konkurentsi.”

Tori leidis, et üldtöökokkuleppe legitiimsust ei määrata mitte suuruste, vaid seaduslike tegevuste järgi, mis on suunatud tööturu küsimuste lahendamisele. „Loomulikult on sotsiaalsuhted transpordivaldkonnas tundlik teema, kuid kindlasti ei ole võti vastandamises vaid lahenduste leidmises,” kutsus ta ERAAd koostööle.