22. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Partsi sõnul on olulised nii Tallinn-Narva-Peterburi kui Tallinn-Luhamaa/Koidula-Moskva suunad ning seda nii teede, raudtee ning nendega seotud sadamate ning lennujaamade osas. Tegemist on juba eksisteerivate transpordivõrgustikega ning Eesti eesmärk on olla nendega EL-i nö suurel kaardil. See loob paremad võimalused nii investeeringuteks võrgustikku ja läbi rahvusvahelise tuntuse ka kaubamahtude  ja reisiliikluse kasvatamiseks.

„Kui me eeldame, et EL-i prioriteet on lisaks EL-i siseste ühenduste arendamisele ka  ida ja lääne suunalise transpordi arendamine, on ühendused kolmandate riikidega Põhjala-Balti transpordialase koostöö üks põhiline osa“ rääkis Parts. „Eesti kaudu võib laiendada ühendusi Kesk-Aasia ja Hiina poole,“ lisas ta.

Lisaks põhivõrgustikule soovib Eesti lisada üldisesse EL-i transpordivõrgustikku Sillamäe sadama ja Rakvere-Paide-Pärnu teelõigu. Ühe võimalusena võiks arendada ka Riia-Valga-Koidula raudteeühendust.

Põhjala ja Baltikumi ministrite (NB 8) seekordse ühiskohtumiste eesmärk on koostöös alustada oma regiooni TEN-T põhivõrgustiku (EL-i sisene maanteede, raudteede, siseveeteede, sadamate ja lennujaamade võrgustik) kujundamist. NB 8 esitab oma ettepanekud omakorda Euroopa Komisjonile.

Ministrid allkirjastavad õhtul ka Põhjamaade ja Balti riikide ühisseisukoha Euroopa Liidu transpordivõrgustiku arengu kohta.