Autor: Rivo Sarapik • 8. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arktikas kulgev põhjamarsruut on umbes kolmandiku võrra lühem kui seni lühim, Suessi kanalit läbinud lõunamarsruut.

Kahe Vene jäälõhkuja abi ja Vene ametnike loal alustab septembris Kirkkoniemist 41 000 tonni metallimaagiga seilamist Taani omanikele kuuluv Nordic Barents. Tegemist on ajaloolise reisiga, sest NB on esimese mitte-vene kaubalaev, mis sellise teekonna ettevõtab. Laeva sihtpunkt on Daliani sadam Hiinas, vahendas portaal news2biz.

„Me ei teeks seda, kui see poleks rahaliselt elujõuline. See rahaliselt alternatiiv Põhja-Euroopast Hiina, Jaapanisse ja Koreasse veoks,“ kommenteeris Christian Bonfils, laeva operaatori Nordic Bulk Carriersi tegevjuht.

Lühem distants annab lisaks rahasäästule asu ka loodusele, väheneb märkimisväärselt süsihappe- ja muude gaaside emissioon. Suured kauba-alused on avalikkuse kriitika all raskekütuste kasutamisest tekkiva reostuse tõttu.

Kütusekulude säästmise tõttu hopiab Nordic Barents sõiduga kokku ligi kaks miljonit krooni, samuti saab sellele lisada tšarterikulud 120 000 kroonist enam kui poole miljoni kroonini päevas. Ka maksab Suessi kanali läbimine ise ligi 2,5 mln krooni.

Teisalt lisanduvad põhjamarsruudil jäälõhkumiskulud. „Neid kulusid ei kommenteeri, kuna meie tariif on Vene ametnike põhjamarsruudi vastase huvi tõttu mõistlikud,“ lisas Bonfils. „Nordic Barents on 1A jääklassiga laev. See on tavalaevade kõrgeim jääklass, millega Vene võimud seda teekonda ette võtta lubavad.“