Autor: Rivo Sarapik • 2. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Anttila kolib oma tarbekaubalao järgmisel aastal Vantaalt Keravale. 50 miljonit eurot ehk 800 mln krooni maksev uus logistikakeskus on praegu sisustusjärgus. „Võtame selle kasutusele järgmisel kevadel ja see muutub samm-sammult kaubandusvarustajast kliendikeskuseks,“ ütles Anttila üksikmüügiüksuse juht Mika Leiponen.

S-grupil valmib paari aasta pärast 150 miljonit eurot ehk 2,4 mld krooni maksma minev tarbekauba logistikakeskus. Suurinvesteeringust hoolimata jääb grupi kaupluste esmatarbekaup praegusesse Espoos asuvasse keskusesse.

Nii Kesko kui ka S-grupi logistikainvesteeringute peaeesmärk on tagada kodukaupa müüvate kaubamajade ja äride varustamine. Siiski on mõlemas uues keskuses arvestatud veebikaubanduse kasvuga. „Tegemisel olev investeering annab selleks võimaluse ja meil on plaan seal internetikaubanduse logistikaga tegeleda,“ ütles S-grupi hankejuht Risto Pyykönen.

Viimastel aastatel on peaaegu kõik suured kaubaketid ja tootjad pööranud tähelepanu kauba hankele ja kohaleveole. Turule on tulnud ka logistikafirmasid, kes pakuvad kaubaveo tervikpakette. Sellega on tulnud paremini esile ka logistika majanduslik tähendus.

„14 protsenti majanduse kogutoodangust seostub logistikaga,“ ütles Aalto ülikooli logistikaprofessor Markku Kuula.

Soomes suurendavad pikad vahemaad ja väikesed kaubakogused logistikakulutusi. Vahemaid vähendada ei saa, aga spetsialiseerimise ja automatiseerimisega saab laokulutusi vähendada.

„Spetsialiseerimise abiga läheb kauba kliendini toimetamiseks vaja vähem töötajaid,“ ütles Kuula.

Nii Anttila kui ka S-grupi ladudes ostjat ootavate kaupade hulk ja sellega seoses ka nende all seisva raha hulka loodetakse muuta võimalikult väikeseks.