Autor: Siim Sultson • 30. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Märtsis vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 9%, ulatudes 4,3 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 13%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 3% (0,17 miljardi krooni võrra).

Märtsis jätkas jaemüük langemist. Kuigi ekspordi näitajad järjest paranevad püsib sisenõudlus nõrgana. Samas on selge, et sisetarbimise taastumine võtab aega, kuna palgad on langenud ning tööpuuduse vähenemine on alles algusjärgus. Kiirem taastumine eeldaks ka laenuturu elavnemist, kuid esialgu eelistavad inimesed vanu laene tagasi maksta ning uutega ettevaatlik olla. Samas baastase on alanemas ning edaspidi on oodata pigem müügilanguse pidurdumise jätkumist.

Mõnevõrra positiivsemaks on olukord muutunud sõidukikaubanduses. Aastaga kasvasid müügimahud 5% ja müügitulu 6%. Mõningane elavnemine selles segmendis on kevadeti tavaline, aasta varem oli märts ka keskmisest nõrgemaks kuuks. Samas on märgata trendi muutust, mis võiks jätkuda järgnevatel kuudel. Kütuse kõrge hind on vähendanud mootorikütuse müügimahtusid, mis kahanesid aastaga 13%. Ettevõtete müügitulule on kõrged hinnad hästi mõjunud ning see kasvas 18%.

Märtsis kasvas müük aastases võrdluses juba mitmes kauplusegrupis. Püsivalt on viimastel kuudel kasvu näidanud farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük, mis suurenes 5% võrra. Müügitulu kasvas samal ajal 6%, ulatudes 321 miljoni kroonini. Eelmise aasta algusest alates oli märts, ilma sesoonselt tugevat detsembrit arvestamata, segmendi ettevõtetele parim kuu.

Suurematest kauplusegruppidest on müügimahtude langus selgelt pidurdunud toidukaupluste osas. Aastaga vähenesid mahud seal 3% võrra ning järgnevatel kuudel võib oodata mahtude taastumist eelmise aasta tasemetele. Samas on ettevõtete müügitulu vähenenud 2%, kuna ettevõtete marginaalid on langenud. Marginaalide kasvu pidurdab lisaks nõudlusele ka tihe konkurents erinevate kauplusekettide vahel. Inimesed on rohkem hakanud hindu vaatama ning üha enam otsitakse soodsamaid võimalusi oma ostude sooritamiseks.

Jätkuvalt püsib nõrgana majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide jaemüük, mis kahanes aastaga 27%. Samas ettevõtete müügitulu langes 16% võrra, mistõttu on näha, et vähenevaid mahtusid on suudetud mõnevõrra kompenseerida kõrgemate hindadega. Kiiremini on pidurdunud müügi langus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis, kahanedes aastaga 8%. Müügitulu kasv ulatus 3%ni.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt aprillis korraldatud küsitluse kohaselt muutus kaubanduse kindlustunde indikaator positiivseks. Peamisteks vedajateks olid ootused müügi suhtes järgneval kolmel kuul ja tellimused kaupadele. Tarbijabaromeeter kasvas aprillis 3 punkti võrra, paranemine