Autor: Siim Sultson • 8. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaameti andmetel tõusid märtsis tarbijahinnad veebruariga võrreldes 1,3 protsenti ning eelmise aasta märtsiga võrreldes 1,7 protsenti.

Euroalal kiirenes esialgsel hinnangul inflatsioon aastases võrdluses 1,5 protsendini. Toorainete kallinemine rahvusvahelistel turgudel on tõstnud tarbijahindu nii meil kui euroalal.

Maailmamajanduse oodatust kiirem taastumine on kaasa toonud naftahindade tõusu, mis omakorda avaldub mootorikütuste ja soojuse kõrgemates hindades. Samuti on välisturgudel kallinenud osad toiduained, mis läbi kokkuostuhindade tõusu kajastub ka jaehindades. Lisaks on toiduainete hindu mõjutanud tänavuse aasta külm talv, mis on põhjustanud aiasaaduste märgatava kallinemise viimastel kuudel. Seejuures on aiasaaduste kallinemine ajutine, suvel valmivad värsked puu- ja köögiviljad jõuavad müügilettidele eeldatavalt madalamate hindadega.

 Samas pole teenuste ja tööstuskaupade puhul hinnatõususurveid oodata, kuna sisenõudlus on nõrk ja inimeste sissetulekud vähenenud. Need kaubad ja teenused moodustavad üle poole igapäevasest tarbijakorvist. Erandina tõusid märtsis sideteenuste hinnad, mis on tõenäoliselt seotud uute kallimate pakettide turuletulekuga.   Veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahindu enim toiduainete, soojusenergia ja sideteenuste kallinemine. Seejuures kallines köögivili kuuga ligi viiendiku võrra. Märtsis kallines mõnevõrra ka elekter aktsiisimäära tõstmise läbi. Kuigi kinnisvaraturul on näha elavnemise märke, on eluasemete üürihinnad jätkuvalt langustrendil.

Tarbijahindade kiire tõus veebruariga võrreldes oli ühekordne ning edaspidi jäävad hinnatõusud märksa tagasihoidlikumaks. Aiasaaduste hindades on külma talve mõju avaldunud, soojuse hindu korrigeeritakse lähikuudel väiksemas ulatuses ning teenuste hindu hoiab madalana nõrk sisemajanduslik olukord.

Maastrichti inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) ulatus märtsis hinnanguliselt -0,7 protsendini, mis on oluliselt madalam kriteeriumi referentsväärtusest.