Autor: Siim Sultson • 26. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Statistikaameti andmetel kasvas jaanuaris eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11%, hindade langust arvestades oli reaalkasv ühe protsendipunkti võrra kõrgem. Sellise kasvu taga oli eelkõige aastatagune ülimadal võrdlusbaas, samas võib ka täheldada meie peamiste kaubanduspartnerite nõudluse mõõdukat taastumist.

Import veel jaanuaris kasvu ei näidanud, sest siseturg kosub aeglasemalt, ent tarbijate kindlustunne jätkas tõusu. Aastaga kahanes kaupade sissevedu 3% võrra. Sesoonsusest tingituna on jaanuaris ekspordi ja impordi mahud olnud tavapäraselt eelmise aasta viimasest kuust madalamad. Kuises võrdluses vähenes eksport 6% ja import 16%.

Eeltoodud arengud aitasid taas alandada kaubavahetuse bilansi puudujääki, mis ulatus jaanuaris 0,5 miljardi kroonini. Nii eelmise aasta jaanuarist kui ka detsembrist oli väliskaubanduse defitsiit ligikaudu kolm korda väiksem.

Ekspordi kasvu toetasid enim mineraalsed tooted, mille väljavedu kasvas aastaga 2,5 korda. Kiiret kasvu mõjutas oluliselt eelmise aasta jaanuarist üle kahe korra kõrgem nafta maailmaturuhind. Ka elektri müük välisturgudele suurenes jõudsalt (kasv 50%). Puidu ja puittoodete eksport kasvas aastaga veerandi võrra, millest võib välja tuua küttepuidu ja saematerjali peaaegu poole võrra suuremat väljavedu. Ligi viiendiku võrra kasvas puitmassi ja paberi ning plast- ja kummitoodete eksport, kümnendiku ulatuses aga loomsete toodete eksport. Samas masinate ja seadmete müük välisturgudele oli endiselt languses (-22%).

Impordis toimusid ekspordiga sarnased muutused. Enim kasvas aastaga mineraalsete toodete sissevedu, kuid kasv jäi oluliselt madalamaks kui ekspordi osas. Masinate ja seadmete import oli samuti viiendiku võrra madalam eelmise aasta jaanuarist. Taas kiirenes transpordivahendite sisseveo langustempo (-41%ni). Jätkus madal nõudlus autode järele nii siseturul kui ka eksporditurgudel, aastatagust võrdlusbaasi tõstis ka sõjalaeva sisseost.

Veebruaris ekspordi kasv jätkub, tulenedes esmalt madalast eelmise aasta võrdlusbaasist. Samal ajal jätkas tõusu ka meie olulisemate kaubanduspartnerite, Soome, Rootsi ja Läti majandususaldusindeks, mis annab lootust impordinõudluse kasvule nendes riikides. Jaanuaris teatas peaaegu viiendik Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtetest eksporttellimuste suurenemisest järgneva kolme kuu jooksul ja 60% ootas tellimuste jäämist tavapärasele tasemele. Ülejäänud ettevõtete ootused olid endiselt negatiivsed. Ka tööstusettevõtete kindlustunne oli selle aasta veebruaris (-11) märgatavalt parem kui aasta tagasi (-36).