Keskmise palga langus 2009. aasta neljandas kvartalis vastas rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi ootustele. Edasistes arengutes on oodata keskmise palga languse aeglustumist.
Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse (15,9 protsenti) ning ehituse (14,3 protsenti) tegevusaladel. Ehituse tegevusala keskmisest suurem palgalangus on tingitud siseturu nõrga nõudluse tõttu kahanenud töömahtudest ja kulude kärpimise vajadusest. Avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala oluline palgataseme alanemine tulenes ulatuslikust tegevuskulude kärpimisest. Keskmine brutokuupalk kasvas kahel tegevusalal – elektrienergia (2,9 protsenti) ning kinnisvaraalase tegevuse (1,7 protsenti) tegevusaladel. Hoolimata elektrienergia müügi langusest, oli IV kvartal energeetikas suhteliselt edukas. Müügitulud küll langesid, kuid kulude kärpimise tõttu suurenes tegevuse efektiivsus ning spetsialistide palka võimaldasid tõsta head finantstulemused.
Ka kinnisvara tegevusalal jätkub kulude kärpimine ning sealhulgas töötajate arvu langus. Kuid kuna aktiivsus elamispindade turul IV kvartalis kasvas, tõi see kaasa müügitulu suurenemise ning seeläbi aktiivsete maaklerite palgakasvu. Siiski jätkub kinnisvara tegevusalal turu ümberjaotamine ja langustrend aastases võrdluses
Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta ning keskmine tööjõukulu tunnis kasvasid neljandas kvartalis võrreldes eelneva aasta sama perioodiga samuti elektrienergia (vastavalt 5,1 ja 3,5 protsenti) ning kinnisvaraalase tegevuse (vastavalt 2,6 ja 5,1 protsenti) tegevusaladel. Keskmine tööjõukulu kasv tunnis saavutati tegevuse efektiivsemaks muutmise tulemusena. Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2009. aasta IV kvartalis 12 259 kroonini, mis on 6,5 protsenti vähem kui möödunud aastal samal ajal. Reaalpalk, ehk palk, millest tarbijahindade muutus on maha arvatud, vähenes 4,6 protsenti. Keskmine brutotunnipalk vähenes neljandas kvartalis 6,7 protsenti.