Autor: Siim Sultson • 10. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Simmermann: Ust-Luuga polegi nii võimas
Eesti Raudtee juhi sõnul ei jõua venelaste taevani kiidetud Ust-Luuga Sadam niikuinii kogu naftavedu enda õlule võtta ja pealegi on eestlastest huvitatud kasahhid.
Ida poolt tulnud korduvad ähvardused, et vaat kui nüüd ükskord saame oma sadamate kroonijuveeli Ust-Luuga valmis, siis on Balti suunalise naftaveoga lõpp, kõlavad aina õõnsamalt.
"Ust-Luuga ei jõua kõiki naftavedusid kanda, niiet osa jõuab neist jõuab siia niikuinii," suhtus venelaste ähvardustesse Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann rahulikult.
Pealegi on ju Tallinna Sadam valmis pakkuma kasahhidele oma Muuga terminale sealsete kivisöe, naftatoodete ja metallivoogude vastuvõtmiseks. Samas juba teatud määral kulgevad kasahhide kivisüsi, metallid ja naftatooted Euroopasse läbi Tallinna Sadama.
Simmermanni sõnul pakuvad kasahhid võimalust vedada läbi Tallinna sadama 2 miljonit tonni masuuti. Lisaks viivad kasahhid Hiina kaudu välja 3 miljonit tonni vilja, kuid neil on veel 10 miljonit tonni vilja, mis ootab suunamist.
Simmermannile oli mõneti üllatuslik Vene-Valgevene-Kasahhi tolliliidu ühtlustumine. Samas, tõdes ta, on raudteevedu läbi Venemaa ikka üsna kallis.
Kuid raudtee arenguperspektiivid Eestis, mis võiks saada edasi?
Ehkki Eestis euroliidu rahade toel korrastatakse infrastruktuuri, pole suuremaid rööbaste mahapanekuid ette näha peale Tallinn ringtee ja Kiviteri ümbruse, osutas Simmermann vaid väiksemate juppide ehitamisele. Samas on Eesti kaudu kaubavedamisest alati huvitatud üsna lähedane Novgorod, näiteks kasvõi konteinerite osas.
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!