Autor: Siim Sultson • 1. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõikse popim ladu on kuni pooltuhat ruutu

Laoomanik, meelita rentnikku minihinnaga, pinnasuurusega 100-500 m2 ja täisvarustusega, soovitab Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Toomas Naska.

Et laoturg on sisusuliselt jäässe läinud, pole kellelegi uudis. Lisaks kõlab suisa patuna jutt lao müügist - no kes see riskib osta, kõlab erialainimeste kommentaar. Seega saab rääkida vaid rentimisest, kuid seegi nõuab turuvajadustega kõva kohanemist. Loota välisinvestorile - see on samuti lahendus, ainult, et tema võimaliku heasoovliku suhtumise pälvimiseks pead arvestama vähemalt poole, et mitte öelda aastase asjaajamisega....

Kui suur on laopindade vakantsus ja praegused rendihinnad (erinevate tüüpide ja asukoha järgi)? Millised on tulevikutrendid?

Uued ning kaasaegsed lao- ning tootmishooned on valminud peaasjalikult täienenud valikuga tehnoparkidesse, kus on olemas ehitusküps krunt koos hoonetele vajaliku tehnovarustusega. Samuti vastavad tehnoparkidesse rajatud uued hooned valdavalt ka kõikidele kaasaja nõuetele: lisaks optimaalses mahus abiruumide (kontori- ja olmeruumid) olemasolule on pinnad reeglina varustatud ka kaasaegsete tehniliste võimalustega (kommunikatsioonid, laadimisplatvormid). Reeglina on rajatud uued pinnad ka hea kauba juurdepääsuga, avatud planeeringuga, mis vastavalt vajadusele võimaldab ka vaheseinte lisamist ja piisava töökõrgusega (ca 10-12 m). Lisaks moodustavad tehnoküladesse koondunud ettevõtted ka teatud sünergilist kooslust, kus erinevad ettevõtted oma tegevusaladega üksteist täiendavad. Viimase pooleteise aasta jooksul on aga ehitustegevus oluliselt langenud. Tulenevalt keerulisest ja ebakindlast üldisest majandussituatsioonist on ettevõtete pinnavajadus reeglina vähenenud ning ehitamise asemel eelistatakse alternatiivina tootmisruume üürida.

Kui peamiselt on uusi lao- ja tootmispindu ehitatud omatarbeks, siis tulenevalt hetke majandusolukorrast on mitmed ettevõtted tootmist koondanud ning omakasutusest vabaks jäänud vakantsed pinnad on jõudnud üüriturule. Majanduslangusest tingituna on lao- ja tootmispindade pakkumine käesoleval aastal drastiliselt tõusnud, peamiselt on pakkumises Tallinna linnas asuvad erinevad renoveeritud ja renoveerimist vajavad B ja C kvaliteedi pinnad, mis osaliselt või täielikult ei vasta kaasaja nõuetele. Antud pindade pakkumismahu ja vakantsuse tõus on osaliselt tingitud ka asjaolust, et pindade senised kasutajad on kolinud Tallinna linna lähedusse vastvalminud kaasaegsetele pindadele. Kuna lao- ja tootmispindade pakkumine ületab seega hetkel selgelt nõudlust, on oluliselt langenud pindade üürihinnad kõikides kvaliteediklassides.

Lao- ja tootmispindade netoüürimäärad Tallinna turupiirkonnas A klass - 50 - 65 kr/m²/kuus B ja C  klass - 10 - 40 kr/m²/kuus

Kui palju on rendihinnad aastatagusega / buumi tippajaga langenud?

Võrrelduna nn buumi ajaga on hinnad langenud ca 40%. Hinnaerinevused sõltuvad pinna kvaliteedist ja asukohast.

Milliste pindade järele on suurim nõudlus - mis kriteeriumid peavad olema täidetud?

Suurim nõudlus on pindade järele suuruses ca 100-500m2, kus kõik kommunikatsioonid on olemas.

Millistel ladudel on perspektiivi, millistel mitte?

Perspektiivi on atraktiivse asukohaga pindadel, kus on kommunikatsioonid olemas.

Millised laopinnad lähiajal veelgi odavnevad?

Kuna hinnasurve on viimase aasta jooksul olnud väga tugev ja seetõttu ka tugevalt langenud, ei ole enam hindadel ruumi langeda. Praegu pigem näen ainult omanikupoolset ajutist vastutuleku võimalust, et kolmeks kuuks kehtestatekse kliendile soodsam hind.

Mida teha tühjaks jäänud / pooltühja laopinnaga?

Tuleb ikkagi proovida leida uus üürnik või uusi üürnikke, kasvõi ajutiselt minimaalse hinnaga.

Kuivõrd on märgata välisinvestorite/tootjate/kaupmeeste (nt Põhjamaadest) huvi laopindade ostu/rendi vastu?

Välisinvestorite huvi on olemas, kuid see on väga pikaajaline protsess. Tehinguni jõudmine võib võtta ca 0,5 aastat-1 aasta.

Milline on olukord laopinande osas laoalainimeste pilgu läbi, sellest loe homsest Äripäevast.

 

 

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077