Autor: Siim Sultson • 15. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veomajandus 20 aasta pärast

Transpordi ja logistika arengut vormivad enim piiratud (kütuse)varud ja kasvav keskkonnateadlikkus, au sisse tõuseb kohalik toode. Kuidas see kujuneb, sellest kirjutab PricewaterhouseCoopers juhtivaudiitor Eva Jansen

Transpordisektori tulevikku mõjutavad enim nafta hind ning see kas ressursside tarbimine ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale jääb jätkusuutlikkuse piiridesse. Kummagi osas on täpsemaid ennustusi raske teha, kuna arenguid mõjutavaid tegureid on äärmiselt palju ning nende vastastikkune mõju keeruline.

Toornafta hind on ajalooliselt olnud äärmiselt volatiilne, tõustes alles hiljuti kahe aastaga 40 dollarilt 140-le ning on üllatav kui (suhteliselt) valutult ettevõtted nii Eestis kui välismaal sellest põhjustatud autokütuse hinnatõusu vastu võtsid. On aga üsna kindel, et hinnatõusud ja hinnakõikumised kiirendavad innovatsiooni, mis viib pöördumatult naftast toodetud kütuste enimeelistatud staatuse kadumiseni. Vaid vähesed arvavad, et fossiilsetel kütustel oleks kaugemas perspektiivis tulevikku – ennem on küsimus selles, kas murrang leiab aset pigem lähema 20 või 200 aasta jooksul.

Kopenhaageni kliimakõneluste suhteline ebaõnnestumine näitas ka selgelt, et kasvuhoonegaaside vähendamine ja muud jätkusuutlikkusele suunatud algatused ei ole arengumaade poolt sugugi ühemõtteliselt tunnustatud ettevõtmised. Ühelt poolt võivad need algatused juba olla hiljaks jäänud, sest saastamise „inerts“ on väga suur. Teiselt poolt võib hiljaksjäämise tajumine tekitada ka olukorra, kus üleminek uutele tehnoloogiatele toimub olulise riikliku surve mõjul ning lühikese aja jooksul.

Vaatleme eelöeldu valguses, millised on tänasega võrreldes tõenäolisemad ja suurima mõjuga muutused, mis transpordi- ja logistikasektoris aastaks 2030 on aset leidnud

Kaubatarnete täielik reaalaja-kontroll

Eksperdid ei kahtle, et GPS ja RFID kiibid (või neid asendav sama eesmärki täitev tehnoloogia) on 20 aasta pärast absoluutne tööstusharu norm. Lausandmetöötluse (ubiquitous computing s.t. andmetöötluse integreerimine kogu keskkonda) kasutamine võimaldab Interneti-rakenduste vahendusel igal hetkel omada ja jagada täielikku ülevaadet eri objektide asukoha, teekonna ja keskkonnatingimuste kohta ning kui täna juhib saadetiste ja ladustatavate objektide protsessi tarkvara ja automaatika, siis tulevikus jagavad raadio-kiipidega varustatud pakid ja konteinerid süsteemile ise „käske“. Eelkirjeldatu eesmärgiks on mõistagi suurem kiirus, täpsus ja paindlikkus s.t. efektiivsus ning ettevõtete konkurentsieeliseks kõike seda võimaldav tehnoloogiline ressurss.

Transpordi keskkonnamõjude lisamine toote hinnale:

Kliima soojenemist põhjustavate keskkonnamõjude vähendamine soovitaval määral läheb hinnanguliselt maksma 600 miljardit kuni 1,5 triljonit dollarit aastas. Sellest summast vaid 10-20% saab lähtuma valitsuste otseinvesteeringutest ning ülejäänu tuleb kinni maksta ettevõtetel ja/või tarbijatel. Näib üsna tõenäoline, et transpordi käigus tekkivate kasvuhoonegaaside eest tuleb rahakotti kergendama hakata tarbijatel, transpordiettevõtted peavad aga haldama saastekulude hindamist, jaotamist ja administreerimist ning kandma sellest lähtuvaid lisakulusid. Kaugemas tulevikus võib transpordiettevõtteid aga oodata ees ka kõikide muude keskkonnamõjude s.h. lämmastikuühendite, aga miks mitte ka mürasaaste mõju hindamine.

Muutused tarbijaeelistustes: kodumaine toode tõuseb au sisse

Eelmises punktis kirjeldatud hinnatõusust, aga ka tarbijate üldisest kasvavast keskkonnateadlikkusest võib kujuneda tõeline kaigas globaliseerumisratta kodarates. Kui transpordikulud keskkonnamaksude tõttu tõusevad, suureneb kodumaise toodangu konkurentsivõime ning mida väiksemad tarnemahud, seda kallimaks kujuneb omahind. Rikaste riikide jaoks võib probleemiks saada näiteks banaanide ja mangode hind või kättesaadavus, vaesemad riigid võivad aga ilma jääda olulistest eksporttuludest. Transpordi- ja logistikasektori jaoks tähendaks selle arengu teostumine aga olulist ümberprofileerumise ja lokaliseerumise vajadust.

Autonoomsete (juhita) transpordivahendite massiline kasutuselevõtt

Inimjuhtimist mittevajavate transpordivahendite potentsiaal on väga suur ning selles suunas liikuv tehnoloogiline areng kiire, näiteks sõiduautode automaatne parkimissüsteem või lennujaamade täisautomaatsed pagasikärud. Enne aga, kui juhita kaubaveoauto maanteele või linnaliiklusesse saata, on vaja veel mitmeid tehnoloogilisi uuendusi ning eeldatavalt väga suuri investeeringuid infrastruktuuri. Ometigi on suuremast täpsusest ja efektiivsusest saadav võimalik konkurentsieelis ettevõtete jaoks suure potentsiaaliga.

Transpordivahendid muutuvad senisest veelgi suuremaks

Suurenevad transpordikulud sunnivad transpordiettevõtteid kasutusele võtma ka suuremaid veovahendeid. See suundumus on eriti ilmne kaubalaevanduses, kus uusi ülisuuri konteinerlaevu ehitatakse aina suuremate mõõtmetega. Kui veel mõni aasta tagasi liigitati 6000 suurt merekonteinerit (TEU) mahutavaid laevu „suurteks“, siis tänaste suurimate laevade mahutavus on juba 15 000 TEU ning kavandatavad, kuni 22 000 TEU mahtuvusega megalaevad peaksid transpordikulusid ühiku kohta veelgi vähendama. Sama tendents puudutab ka veoautosid ja transpordilennukeid, ehkki siin on infrastruktuurist tulenevad piirangud ilmsemad ning lähema 20 aasta jooksul ei usuta, et tänaste kõige suuremate veokite-lennukite mõõtmed ületatakse.

 Artikkel põhineb PricewaterhouseCoopers’i uuringul Transportation & Logistics 2030: How will supply chains evolve in an energy-constrained, low carbon world?

12. jaanuar 2010

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077