Autor: Siim Sultson • 11. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 Riigikohus tühistas Eesti Posti kahjuks tehtud Tallinna ringkonnakohtu otsuse ja jättis jõusse Tallinna halduskohtu 2009. aasta 3. augusti otsuse, millega rahuldati Eesti Posti kaebus maksunõude osas. Riigikohus muutis oma otsusega vaid halduskohtu otsuse põhjendusi.

 Eesti Postile esitatud maksunõude suuruseks oli 7 076 392,00 krooni, mis on postiettevõtte poolt juba 2007. aastal tasutud ning mis kuulub tagastamisele. Riigikohus leidis oma otsuses, et maksu- ja tolliamet oleks pidanud kaasama maksumenetlusse ka FIE-d (kirjakandjad), kuna  Eesti Postile adresseeritud maksuotsus võib mõjutada nende FIE-de maksukohustust, kelle ettevõtlustulu kvalifitseeritakse ümber palgatuluks.

Riigikohus leidis, et FIE-de maksumenetlusse kaasamata jätmine kujutab endast sellist menetluslikku rikkumist, mis tõigi kaasa Eesti Posti poolt vaidlustatud maksuotsuse tühistamise.

 Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste kommenteeris riigikohtu otsust järgmiselt: „Riigikohtu 09.12.2009 otsus FIE-de teemal oli Eesti Posti jaoks ootuspärane, seda oli ka juba Tallinna halduskohtu 03.04.2008 otsus. Eesti Post on olnud alati seisukohal, et FIE-dega töölepingute asemel käsunduslepingute sõlmimise eesmärgiks ei ole kunagi olnud maksudest kõrvalehoidmine. FIE-dega käsunduslepingute sõlmimine oli seotud senise tegevuse ümberkorraldamisega, mille käigus läks Eesti Post maapiirkondades seniselt jalgsikandelt üle motoriseeritud kandele. Muudatuse eesmärk oli kvaliteetsema ja operatiivsema teenuse osutamine ning tegevuskulude efektiivsuse suurendamine.“

 Riigikohus leidis oma otsuses, et Eesti Posti ja FIE-de vaheliste tehingute ümberkvalifitseerimisel ei ole maksuhaldur ja ringkonnakohus analüüsinud kasutatud meetme proportsionaalsust. Antud maksuvaidluses toob maksunõude esitamine Eesti Postile lisaks kaasa maksumuudatuse kõigi FIE-de osas. Seejuures rõhutas Riigikohtu kolleegium, et oluline on maksukorralduse seaduses sätestatud põhimõte, mille järgi on maksuhalduril õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata. Seda juhul, kui ta on kindlaks teinud, et selle määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma või on summa sissenõudmine maksukohuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks.

 Kolleegium nõustus halduskohtuga selles, et majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest. Sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse on siiski piiratud. Maksu määramiseks ei piisa lepingu ümberkvalifitseerimisest, vaid viidata tuleb maksu määramise õiguslikule alusele.