Autor: Siim Sultson • 6. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"EPL artikli tõepärane osa on dialoogi olemasolu fakt Tallinna Lennujaama ja Aer Linguse vahel. Nimetatud artikli puhul on ekslik väide justkui oleks Vilniuse lendude alustamine ning Tallinnasse mittelendamine omavahel otseselt seotud. Oluline on rõhutada, et Tallinn ja Vilnius ei ole konkreetses kontekstis mingil juhul konkurendid," selgitas ta.

Pealegi on Viliniuse olukord Tallinna omast erinev. Kui meil korraldab lennühendust Londoniga kaks operaatorit - Estonian Air ja easyJet ning kokku on ühendus kahe linna vahel 7 korda nädalas, siis Vilniusel puudus alates veebruarist otseühendus Londoniga täielikult. Samas on Leedu Eestist pea kolm korda suurem riik, mistõttu oli tegemist ebanormaalse olukorraga ning on täiesti arusaadav, et mõni operaator pidi selle tühimiku täitma, arutles Loik.

Pärast rahvusliku lennufirma kokkukukkumist langes täielikult ära lennuühendus Vilniuse ja paljude Euroopa oluliste sihtpunktide vahel. Just FlyLAL-i äkiline kadumine viis Vilniuse eriti nukrasse seisu. "Tallinna olukord on sellega võrreldes siiski oluliselt erinev," täiendas ta.

Seega kõnelused Aer Lingusega ei ole veninud, vaid on loogiliselt arenenud. "Me teeme igapäevaselt aktiivset tööd väga mitmete lennundusettevõtetega, mille peamine eesmärk on uute liinide avamine või olemasolevate ühenduste tihendamine. See on pidev protsess, millest lennundusmaailmas enne tulemuseni jõudmist reeglina avalikult ei räägita," seletas ta.

Teisalt aga ei pidanud ta Aer Linguse pürgimist Tallinna Lennujaama Ryanairi, kellele kuulub esiemsest 30%, teiseks tulemiseks. Tegemist on siiski selgelt eraldi ettevõtetega ning ka kummagagi neist peetavate dialoogide vahel puudub seos.

Üldises plaanis tunnistas Loik lennufirmade survet lennujaamale kui praegust üldist nähtust. Seega kindlasti vaatavad lennufirmad veelgi kriitilisemalt uusi võimalusi, lisaks turuolukorrale hinnatakse ka lennujaamatasusid, aga ka näiteks võimalikku turundustoetust. "Seadusest tulenevalt ei saa me ühelegi operaatorile luua mingeid eeliseid - see ei ole paindlikkuse, vaid seadusekuulekuse küsimus. Seaduse piires oleme nii paindlikud, kui vähegi võimalik - näiteks saame pakkuda soodsamaid tingimusi täiesti uute sihtkohtade puhul," jäi Loik kindlameelseks.

"Meie liiniarenduse osas on täna ka häid uudiseid – 1. oktoobril avas airBaltic igapäevased lennud Tallinn – Turu liinil, samuti lisandub 12. novembrist uus liin Tallinn – Lappeenranta ning alates 2. novembrist lendab easyJet Tallinn-London liinil 7 korda nädalas senise 5 korra asemel," loetles Loik Tallinna Lennujaama jätkuva eduloo lähenevaid verstaposte.