Autor: Rivo Sarapik • 7. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nimelt on tarbijatele saadetud nimeliselt lihtkirjaga 840 krooni maksev hõbemünt koos selgitava kirja, nn autentsussertifikaadi ja arvega. Viimasel on kirjas “Võite kättesaadud mündi 15 päeva vältel tagastada. Kui otsustate mündi endale jätta, tuleb arve 15 päeva jooksul tasuda”. Samuti on arvel tekst “Järgmine münt saadetakse Teie postkasti 30 päeva pärast”.

Tarbijakaitseametisse pöördunud isikutest ei ole keegi seda münti endale tellinud ega ka soovi seda endale jätta, samas leiavad kliendid, et nad ei soovi oma aega ega raha raisata selle mündi tagasisaatmisele.

Tarbijate sõnul peaksid nad tagastama hõbemündi enda kulul ja tähtkirjaga. Samuti jääb tarbijatele arusaamatuks, kas järgmine münt saadetakse kõigile klientidele või ainult neile, kes esimese mündi eest tasusid.

Ka Mündiäri kodulehel www.myndiari.ee on väljas informatsioon, et vastavalt uuele Balti riike puudutavale strateegiale on Nordic Moneta Group otsustanud sulgeda Eesti Mündiäri kaupluse Tallinnas aadressil Mündi 3 ning keskendub jaekaupluse asemel otseturundusele.

Tarbijakaitseameti hinnangul on selline müügimeetod eksitav ja agressiivne ning sellise kirja (arve ning hõbemünt) saanud tarbija ei ole kohustatud selle eest maksma ega ka muretsema, kuidas seda saadetist tagastada.

Tarbijakaitseameti hinnangul on kaupleja läinud vastuollu Tarbijakaitseseaduse kauplemisvõtete regulatsiooniga, mis sätestab ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu, ja ka Võlaõigusseaduses sätestatuga.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt peetakse muuhulgas alati keelatuks järgmisi konkreetseid kauplemisvõtteid:

Tarbijakaitseseaduse § 123 lg 8 p 21 kohaselt peetakse eksitavaks ja on keelatud turundusmaterjalidesse arve või maksmisele viitava samalaadse dokumendi lisamine, mis jätab tarbijale vale mulje, et ta on turustatava kauba või teenuse juba tellinud;

Tarbijakaitseseaduse § 125 lg 4 punkt 6 kohaselt peetakse agressiivseks ja on keelatud kohese või hilisema tasu nõudmine tarbijale kaupleja poolt kättetoimetatud kauba või osutatud teenuse eest, mida tarbija ei ole tellinud, või sellise kauba tagastamise või hoidmise nõudmine, välja arvatud juhul, kui kaup on võlaõigusseaduse § 99 lõike 3 kohaselt tarnitud asenduskaup (tellimata kauba müük);

Võlaõigusseaduse § 99 lg 1 kohaselt ei teki majandus või kutsetegevuses tegutseval isikul tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tarbija nõustumuseks.

Eesti Mündiäri kuulub Soome ettevõttele Nordic Moneta Ab, mis müüb münte Rootsis, Soomes ja Taanis. Firma Eesti äri juhitakse Riiast.

Möödunud aastal teenis ettevõte 9,7 mln kroonise käibe juures 818 600 krooni kasumit.

Mündiäri regioonijuht Remigijus Dinda tõusis 2006. aastal ajakirjanduse huviorbiiti, kui üle maailma kodukaunistuse, kokanduse, looduse ja muil teemadel köidetavaid infomaterjale levitanud Rootsi firma International Masters Publishers (IMP) kasutas oma toodete reklaamimisel Eestis olematuid inimesi.