GPS muutub kohustuslikuks
GPS-jälgimissüsteemist on saamas kohustuslik funktsionaalsus, ilma milleta pole ühel transpordiettevõttel võimalik konkurentsis püsida, vahendas PROLOG- Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu uurimisrühma juht Meljo Musto veoturu trende.
PROLOG-i juhtimisel EAS-i klastriprojekti raames läbi viidud uuring „Eesti Ettevõtete transpordituru valdkonna rahuldamata infovajadused tarneahelate juhtimisel” kinnitas, et ligi pooled Eesti veofirmadest kasutavad juba GPS-jälgimissüsteemi.
Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et transporditeenuste kliendid on hetkel pakkujate suhtes jõupositsioonil. Transporditurul on konkurents väga tihe ning klientide hoidmise ja ülemeelitamise nimel peetakse hinnasõda. Eesti kaubandus- ja tootmisettevõtted leiavad sobiva pakkumise pigem kergelt. Transpordifirmadel on aga pigem keeruline leida uusi kliente. Võib ennustada, et transporditurul seisavad ees veel mitmed korrektuurid pakkujate arvukuses. Kui ootuspäraselt on 67% klientidest sõlminud oma transpordifirmadega pikaajalised lepingud, siis huvitava asjaoluna selgus, et pooled vastanud teenuse ostjaist on viimase kolme aasta jooksul oma transpordipartnerit vahetanud. Teenusepakkuja vahetuseni viinud põhjustest mainiti peamiselt halba klienditeenindust ja saadetiste jälgimisvõimaluse puudumist.
Rahuldamata infovajaduste kohta arvasid transpordiettevõtted, et keeruline on leida infot riikidevaheliste veomahtude statistika, uute tehnoloogiliste lahenduste ning spetsiaalsete toetusmeetmete kohta transpordisektorile. Tundub, et selles osas on riiklikul tasemel ja eriala organisatsioonidel vaja informatsiooni levitada või selle kättesaadavust parandada. Transpordiettevõtete kõige olulisemad info levitamise kanalid müügitegevuse käigus on koostööpartnerid ning firma veebileht. Samas on töö efektiivseks korraldamiseks mõeldud infotehnoloogia vahendite kasutamine transpordiettevõtetes vähene. Enamasti tehakse klientidele hinnapakkumisi suuliselt või vabas vormis e-kirja teel. Klientide haldamine on paljuski „käsitöö”, mitte niivõrd infosüsteemide toel teostatav ja juhitav protsess.
Lisaks sellele ilmnes, et enam kui pooled küsitlusele vastanud transpordiettevõtted on kasutusele võetud GPS-jälgimisseadmed. Enamik kasutajad leidsid, et GPS-jälgimissüsteemi kasutusele võtmisest on ettevõtte töö muutunud efektiivsemaks. Jagatakse arvamust, et GPS-jälgimissüsteemist on saamas kohustuslik funktsionaalsus, ilma milleta pole ühel transpordiettevõttel peatselt enam võimalik konkurentsis püsida. Klastriprojektis osalenud on seisukohal, et transpordituru infovahetus jõuab järgmisele kvalitatiivsele tasemele koos võimalusega näha reaalajas kõikide veokite asukohti ja informatsiooni nende koormatusest, tellimuste iseloomust jms. Selline süsteem võimaldab realiseerimise korral optimeerida mitte enam ühe veofirma, vaid kõikide veoressursside tööd tsentraalselt. Lisaks GPS-jälgimisele eeldab süsteem tsentraalse juhtimiskeskuse rajamist, mis peab tegutsema sõltumatu infovahendajana.
Transpordivaldkonna rahuldamata infovajaduste uuring korraldati Eestis esmakordselt. Küsimustikele vastasid 60 transpordi- ja eksepedeerimisfirmat ning 222 tootmise ja kaubandusega tegelevat ettevõtet.