Autor: Rivo Sarapik • 21. aprill 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Laidvee: transiidi hetkeseis vilets, üksikute lootuskiirtega

Ago Tiimani ja Erik Laidvee hinnangul on olukord kohalikul transiitvedude turul küll kehv, ent lootust paranemiseks siiski on.

Transiidikonverentsi TRANSESTONIA korraldajad küsisid, millised on sadamate, operaatorite ja transiidiettevõtjate nägemuse kohaselt tänased peamised lahendamist vajavad probleemid.

Küsimustele vastavad Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni (ELTA) direktor Ago Tiiman, Eesti Sadamate Liidu direktor Viktor Palmet ja Eesti Sadamaoperaatorite Liidu juht Erik Laidvee.

Kuidas iseloomustate Eesti transiidi hetkeseisu? Eesti transiidi hetkeseis on keeruline ja raske, kuid mitte lootusetu. Allegooriliselt võib öelda, et vaatamata hetke-poliitikute vastasseisule transiidi arendamise ideele, ei pääse Eesti oma saatusest olla üks olulisemaid kaubateid Lääne ja Ida vahel. Muudatuste protsess on käivitunud. Senise peamiselt vedelkütuse (ka osakaalult vähemate muude puistekaupade) kõrvale on tulekul tarbekaupade, tinglikult konteinerkaupade transiit.  Tallinna Sadama eelleping ja Eesti transpordiettevõtete edukad  tutvustusaktsioonid Hiinas annavad alust optimismiks. Euroopa Liidu tugifondide avamine ja Eesti riigi otsus alustada Muuga sadama laiendust tagavad konteinerite laadimiseks peamise infrastruktuuri. Tallinna Sadama kõrval tegutsevad aktiivselt  ka teised Eesti sadamad (näiteks Sillamäe ja ka Paldiski Põhjasadam). Tarbekaupade transiidi ootel on piltlikult öeldes kogu Eesti sadamakompleks. Eesti Raudtee suunitlused konteinerite veoks ja olulised muudatused raudteetariifide süsteemis hakkavad suurel määral tagama maismaatranspordi. Koidula piiripunkti rekonstrueerimine ja kokkulepped Vene partneritega tollivormistamise osas lubavad ladusa piiriületuse. Eesti transiidi hetkeseis on vilets, üksikute lootuskiirtega paranemise suunas.

Tiiman:

Palmet:

Laidvee:

: Praegu, ülemaailmse majandusliku madalseisu tingimustes, pean meie peamiseks probleemiks riigi juhtide suutmatust (või soovimatust?) näha võimalusi trafaretse majandusliku mõtlemise muutmiseks ning uute positiivsete arengute algatamiseks. Transiit võiks igati olla see majandusharu, mis kriisi ajal esimesena hakkab andma riigile kasumit - kui vaid poliitikud suudaks ja julgeks muuta mõtlemise ja suhtumise paradigmat.: Seniste transiidikaupade (vedelkütus, väetis, süsi, metall, puit, teravili jne) jätkamiseks peaks tipp-poliitikud taasavastama enda jaoks niisuguse poliitilise haru nagu välis- majanduspoliitika (eriti Venemaaga). Kui Eesti Raudtee püüdleb valmisolekule konteinerkaupade veoks, siis autotranspordi veovõime (mõtlen siin Eesti firmasid) vajab edendamist. Asi on ju selles, et suur osa konteinerkaupadest hakkab siiski välistarbijani liikuma veoautodel. Tarbekaupade autoveol on aga omad logistikatingimused, milles on konkreetne ja määrav sõna öelda ka riigil. Mõtlen siin veokite mõõtmeid, rahvusvahelisi veolubasid ja põhiteede kvaliteeti. Kusjuures, otsused tuleb teha juba nüüd (ka proovisaadetiste perioodil), mitte vahetult enne või pärast  Muuga laienduste valmimist. Oluline on jõuda arusaamiseni, et rahvusvaheline transport kujutab endast teenuste eksporti, seega on transiit hoovaks majanduskriisist väljumiseks ja edasiseks majanduskasvuks ning töökohtade juurdekasvuks; põhimaanteede (Tartu, Narva, Pärnu) projekteerimisel, rekonstrueerimisel ja kasutamisel tuleb siseriiklike sõitude mugavdamise kõrval hakata arvestama ja sallima kaubaveokeid. Tõstan esile neli peamist probleemi:

Millised probleemid takistavad käesoleval ajal Teie hinnangul Eestit läbiva transiidi arengut?

Tiiman

Palmet

Laidvee:

1. Eesti-Vene riikidevahelised halvad (olematud) suhted;2. Poliitikute (või nende rahastajate) kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse;3. AS Tallinna Sadam suhtumine tänastesse operaatoritesse ja nende pakutavate investeeringute tõrjumine/pidurdamine;4. Ühtse marketingi ja turunduse nõrk teostus. Igaüks rabeleb enamasti omaette, kliendile müüakse näiteks ainult sadamateenust, mitte kogu transiidiketti punktist A punktini B.

      Tegutsema peame meie kõik. Ja "meie" - see tähendab nii riigi- kui erasektorit. Edu võtmeks sellisel ühisel tegutsemisel, ning seda just praegusel raskel ajal, on aga koostöö. Sest Eesti transiit tähendab rahvusvahelise Viimane aeg on arendada tihedat koostööd riigi ja transpordiettevõtjate (liitude) vahel. Tuntud transiidiriigid püüavad kaubavoogusid endale tõmmata ja ära kasutada  oma rahvusliku rikkuse suurendamiseks; tarbekaupade transiit annab head lisaväärtust ja väga palju hästi tasustatud töökohti. Selleks tuleb riigi ja kohalike võimuorganite tasemel luua tingimused kauba veoks mitte ainult oma sadamate kaudu vaid ka oma laevastikuga ja oma maismaatranspordiga ehk  hallata tuleb võimalikult suurt osa teenusest. Kaubavoo suunamise aluseks on mitte ainult riigi geograafiline asukoht vaid ka kõrge veoteenuse kvaliteedi tagamine (mõiste "protektsionism" ei ole seega kohane), milles Eesti ettevõtjatel on head kogemused. Kogu transiidiahel tuleb põhjalikult ja viivitamata läbi töötada ja kaardistada Eesti Transpordipoliitikas (Re-Plan) ja Eesti Merenduspoliitikas. Eesti asukohaeelis sõltub suuresti suhetest Venemaaga. Kuni suhteid pole, on Eesti asukohast vähe tolku, kuna täna on Eesti tee tupik, mis lõppeb piiril. Eesti ise neid suhteid korda ei saa, see on selge. Vaja oleks kasutada vahendajat: USA või Saksamaa. Olulist tähelepanu tuleb pöörata ühisturunduslikule tegevusele, müües Eesti transiidikoridori kui kompleksteenust, mitte üksikuid firmasid eraldi. Teenuste arendamisel tuleb lisaks efektiivsusele ja turvalisusele keskenduda ka kasutajamugavusele. Transiidiklientidele peab pakkuma terviklikke infotehnoloogilisi lahendusi, kasutades võimalikult vähe pabereid ja tagades klientidele reaalajas ülevaade oma kaupade seisust ja liikumisest. Samuti tuleb leida mõistlikud lahendused riigile kuuluvate ettevõtete nõukogude koosseisudele ja Tallinna Sadama diskrimineerivale poliitikale. 

Mida ja kellel on Teie meelest vaja teha selleks, et Eesti asukohaeelist maksimaalselt ära kasutada ja transiiti elavdada?

Tiiman:

kaubavahetuse kogu Eesti-koridori. Ja kuidas see koridor funktsioneerib, sõltub meie koostööst. Koostööst meeskonnas, millel on ühine arusaamine koostöö vajadusest, ühised eesmärgid  ning ühine tahe saavutada need eesmärgid. Siit ka vastus küsimusele, mida konkreetselt oleks vaja teha, et maksimaalselt kasutada ära Eesti strateegilist ressursi ehk meie geograafilist asukohta: meil peab olema ühine tahe, et selle alusel moodustada teo- ja otsustusvõimeline meeskond Eesti transiidi arengu kardinaalseks muutmiseks paremuse suunas. Palmet:

Laidvee:

 

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077