Autor: Mariliis Pinn • 3. detsember 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ei ole ühtki põhjust mitte piraat olla,“ möönis  USA mereväe admiral William Gortney. „Laev, mida kaaperada üritatakse ei tulista vastu. Saab raha. Piraate ei arreteerita, kuna seadused on hägusad.“

Kuigi praegu keskendutakse Adeni lahes toimuvale, on piraatlus üleilmne probleem. Muuhulgas murravad advokaadid pead, kas kaubalaevast võib tulistada, kui usutakse, et piraadid ründavad. Kes on süüdi, kui keegi sureb piraatide ja kaupmeeste vahelises tulistamises? Kelle jurisdiktsioon kehtib, kui somaallased arreteeritakse Taani lipu all sõitval laeval?

USA sõjaväe ühendatud peastaabi ülem admiral Mike Mullen möönis, et keerulisem küsimus, on kuidas mõista ja kas on üldse võimalik kohus kinni peetud piraadi üle.

Umbkaudsed arvutused näitavad, et Saudi-Araabia tankeri Sirius Star röövimise kulud olid 25 000 dollarit, kui osta selleks uus laev ja relvad. Lunaraha nõuti juba 25 miljonit dollarit.

Oleks lihtne panna ju sõjalavad valvama ja kui nad näevad kaubalavale lähenevat piraadi kiirlaeva see õhku lasta. Kuid kui asi jõuab kohtusse, kuidas tõestada, et õhku lastud alusel viibijatel olid kuritegelikud kavatsused.

Kaubalaevad ei taha relvastatud turvamehi, kuna see lisab kulusid ja piraatluse risk on tegelikult väike. Rahvusvahelise mereorganisatsiooni andmetel on maailma kaubalaevastiku suurus 50 525 alust. 9 kuuga on vaid 199 piraatluse juhtu, neist 36 kaaperdamist. Protsent on tõesti väike.

Siiski piraatide saak ja nõudmised on suuremaks muutunud. Kindlustused pakuvad seetõttu ka odavamat hinda neile kaubalavadele, kus on relvastatud turvamehed. Uued tegijad pakuvad teenust laevade kaitsmisel jne.