Autor: Mariliis Pinn • 5. november 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Terk: kas tahame olla Hiina transiidis vaid läbivedajad?

Eesti Tuleviku Uuringute Instituuti uurija Erik Terk ütles Logistika Aastakonverentsil, et Eestis on Hiina konteineri transiidil perspektiivi, kui peab küsima, kas tahame olla vaid läbivedaja.

Ta tõdes konverentsil, et Hiina konteineriäri ei saa teha suhtumisega, et küll midagi leiame. „See on mastaabiefekti äri, teine võimalus on jääda pisikeseks nišitegijaks,“ selgitas ta.

Ta lisas, et sellest on tulemas valdavalt positiivsed uudised. „Meie konkurentsieelis on see, et saame vastu võtta suuri laevu. Soomel ja Venemaal pole selliseid sadamaid. Kui Venemaa tahab saada Hiina kaupa suute laevadega, peab tehes tahtma tegema äri nii öelda  paha riigiga nagu Eesti, Läti, Leedu või Poolaga. Selles äris hakkab majanduslik motivatsioon rohkem mängima kui poliitiline,“ selgitas Terk.

Terki sõnul on see Eestile suur logistiline ülesanne, mille sarnast ei ole siin veel lahendatud. „Moraal on võimaluste kasutamises. See eeldab mastaapseid kooskõlastusi,“ ütles ta.

Tema sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna sadam teinud kalkulatsiooni, et Eestist võib alates 2013-2015. aastas läbi vedaga aastaga umbes miljon TEUd kaupa. „Kuid, kas me tahame olla vaid läbivedaja, nagu juhtus naftaga,“ küsis Terk. „Olulisem on vaadata, milliseid teenimisvõimalusi on.“

Ta selgitas, et Hiina konteineritransiidi riskid on mõõdukad. Näiteks piiriületus, mis siiani problemaatiline on olnud, läheb ladusamaks, sest Terk sõnul on see Euroopa Liidu kui terviku ja Venemaa küsimus.

Ning kuna Eesti ei suuda kogu kaubavoogu ise teenindada tuleb seda jagada. „On tekkinud arusaam, et vedude põhiraskus on raudteel. Seal vajame Venemaa partnerit, kes sellelt teenib. Meil ei ole piisavalt autojuhte jne. Peame pirukat jagama, ma ei kahtle mitte kahtles, kas piisavalt pirukast järele jääb vaid, kuidas teha nii, et see, mis järele jääb on piisavalt priske,“ lisas ta.

Ka ei maksa Terk sõnul arvata, et Hiina kaubavood kokku kuivavad. Nimelt on Londonis analüüsitud Hiina tulevikku. „Küsimused on kuidas hiinlased oma arengut juhtivad ja kuidas maailm Hiina vaatab, kas ohu või võimalusena. Halvasti võib minna siis, kui hiinlased ei suuda oma arengut juhtida, kuid välissurve tugevdaks Hiinat. Kaubandussõda maailm ei oota,“ rääkis Terk.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077