24. oktoober 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Savisaar kirjutab, et ta ei ole nii naiivne, et loota üksmeelt, valimised on ju tulemas ja selles teadmises tõmbab nii mõnigi poliitik küüru selga väiklastes kartustes, et Savisaar saab ehk mõne lisahääle juurde.

Savisaar tahab ära klaarida ka ekslikud väited, nagu oleks Eesti Raudtee enne erastamist olnud kahjumis. Ei olnud, ta teenis ka siis kasumit, kirjutab Savisaar. See, et uued omanikud pärast erastamist kohe suurt kasumit näitasid ning dividende välja võtsid, ei johtunud mitte ettevõtte juhtimise efektiivsuse kasvust, vaid muudatustest raamatupidamisarvestuses.

Mart Laar on korduvalt toonud hoiatavaid näiteid EL-i riikidest, kus riik maksab peale ka infrastruktuuri majandamisele. Ta unustab Savisaare sõnul aga ära, et seal moodustab kaubaveo osakaal raudteel keskmiselt 15%, Eestis on see ligi 70%. Nii et palun lõpetagem jutud, et riigi omanduses ei suudaks raudtee ennast ära majandada – vähemalt infrastruktuuri poolelt on see täiesti asjatundmatu jutt, kirjutab Savisaar.

"Ma ei tõttaks ühinema hinnangutega, et vedu tuleks riigil kohe uuesti erastada. Eriti tobedad on spekulatsioonid, et Savisaar erastab raudtee, et see venelastele edasi müüa! Vahest piisab meile selle ettevõtte erastamisega kaasnenud poliitilistest laipadest 2001. aastal, mina vabasurma minekut kindlasti ei vali…" kirjutab Savisaar.

18. oktoobril lõppesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Baltic Rail Services OÜ (BRS) läbirääkimised erastamislepingu lõpetamiseks ja AS-i Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate riigile võõrandamiseks poolte kokkuleppel.