4. detsember 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kirjanik George Bernard Shaw' (1856–1950) hinnangul on maailmas kahte liiki inimesi. On neid, kes näevad asju juhtumas ja mõtlevad: "Miks?" Ja siis on inimesi, kes unistavad asjadest, mida veel ei ole, ja küsivad: "Miks mitte?"

Ettevõtja Peter Vesterbacka kuulub kindlasti nende teiste hulka. Esmaspäeval teatas Vesterbacka ja Kustaa Valtoneni konsortsium Finest Bay Area Development, et on leidnud 100 miljoni euro suuruse rahastuse Tallinna–Helsingi tunneli ehituse edendamiseks.

Pealehakkamist Vesterbackal jätkub, kuid kas tunneli ehitamiseks jätkub ka majanduslikku loogikat? 

Ei jätku. Nii arvas näiteks Euroopa Liidu Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi direktor Herald Ruijters oma eelmisel talvel antud intervjuus. Ruijtersi sõnul on juba praegu Tallinna ja Helsingi vahel toimivad laevaühendused. "Tunnel ei looks uut ühendust ega parandaks oluliselt juba olemasolevat ühendust linnade vahel," leidis Ruijters.

Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli majanduslikku mõttekust kaaluti ka eelmise aasta veebruaris avaldatud riigiasutuste korraldatud FinEst Linki lõpparuandes. Aruande kohaselt maksaks projekt ligikaudu 16 miljardit eurot. Kasu ja kulu suhe oleks 0,45, mis tähendab, et projekti maksumus ületab selle majanduslikku kasu.

Avaliku sektori FinEst Link ja Vesterbacka Finest Bay Area Development on küll erinevad ja iseseisvad projektid, kuid on raske ette kujutada, et neile ei kehtiks samad majanduslikud faktid. Ja need faktid ei toeta tunneli ehitamist, kui FinEst Linki projekti lõpparuande järeldusi uskuda.

Reaalsus kammitseb seega tunneli ehitamisindu ja tõenäoliselt saab majanduslik tegelikkus sellele lõpuks saatuslikuks.

Võlu ei kao

Siiski on lihtne mõista, miks tunnel inimesi erutab: see tugevdaks Tallinna ja Helsingi vahelisi sidemeid ning parandaks majanduse ja tööhõive kasvu tingimusi Eestis ja Soomes. Lisaks veel suure projekti glamuur.

Tunneli võlu seetõttu vaevalt kunagi kaob, ja mis sellest. Esimesest visioonist kuni lõpliku ehituseni kulubki selliste projektide puhul palju aega. Inglismaa ja Prantsusmaa vahelisest tunnelist hakati rääkima juba aastal 1802. Valmis sai see pea 200 aastat hiljem, 1994. aastal.

Võib-olla realiseerub ka Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel millalgi 22. sajandil ning siis leiavad ka Vesterbacka ja teised visionäärid väärilise koha ajaloos.

Autor: Äripaev