27. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarneahelate juhtimine on noor mõiste. Esmakordselt defineeriti majandusteoorias tarneahelate juhtimist seoses tootmisprotsesside optimeerimise vajadusega küll juba 1960ndatel aastatel, kuid erialakirjanduses võeti tarneahelate juhtimise mõiste kasutusele palju hiljem, 1982. aastal.

Seetõttu on mõistetav, et pikka aega on ettevõtete juhid vaadelnud tarneahelate juhtimist kui midagi väga kitsast ja piiratud, mis on seotud transpordi korraldamisega. Seetõttu ei ole seda peetud ettevõtte jaoks strateegiliselt tähtsaks ja ettevõtte konkurentsivõimet tõstvaks tegevuseks.

Kuna varem selle valdkonna tähtsust ettevõtte kulude optimeerimisel aktiivselt ei teadvustatud, siis jäi see sageli tähelepanuta ja organisatsioonid vaatlesid seda harva kui ärikriitilist tegevust.

Suhtumine tarneahelate juhtimisse muutus äritegevuse ja tööstuse globaliseerumisega. Samuti muutus paljude valdkondade ja majandussektorite ärikeskkond üha keerulisemaks ja üksteisest sõltuvaks.

Nii on näiteks tarneahelate juhtimist õppinud maailma ühe tuntuima ettevõtte Apple praegune tegevjuht, nagu ka jaekaubandushiiglase Walmarti kolm viimast tegevjuhti.

Nüüdseks vaadeldakse tarneahelate juhtimist üha sagedamini kui võimalust tõsta organisatsiooni konkurentsivõimet ja seetõttu kaasatakse tarneahelate juhtimise spetsialiste ettevõtete strateegilisel tasandil. Küsimus on, kas tarneahelate juhid ise on sellise vastutuse võtmiseks valmis.

Milline on hea tarneahelate juht?

Tänapäeval on tavaline, et tarneahelate juhtimise spetsialist on pädev ostu- ja hanketegevuses, tootmises/müügis või logistikas. Need on tarneahelate juhtimise kolm põhiprotsessi. Et täita ettevõttes strateegilist rolli, tuleb tunda hästi ka teisi valdkondi: kliendisuhtlus, finantsjuhtimine, andmetöötlus või turundus.

Andmetöötlus on ülioluline, et olemasolevate sooritusnäitajate abil ennustada tegevuse tulemuslikkust. Tänapäeval kasutab üha rohkem ettevõtteid ressurssihaldussüsteeme, mis on tõstnud suutlikkust neid andmeid koguda ja töödelda, kuid kas me suudame tõhusalt neid kasutada ja tõlgendada, et teha olulisi äriotsuseid?

Kliendisuhtlus on oluline, et tarneahelate juhtimine muutuks äris võtmetegevuseks, mitte millekski, mida kaasatakse protsessi viimasel hetkel või siis, kui on juba hilja. Peame paremini suhtlema oma kolleegidega ja aidata neil mõista meie loodavat väärtust, näitama sellega saavutatavat säästu, mida saab ettevõttes mujale investeerida. Kui meid ei ole varajases etapis projekti kaasatud, tuleb selles osaleda kasvõi vabatahtlikult ja näidata, millist kasu saab tarneahelajuht pakkuda.

Öeldakse, et äris räägitakse finantsjuhtimise ja raamatupidamise keelt. Selleks, et ka ettevõtte juhid mõistaksid tarneahelate juhtimise strateegilist tähtsust, peab neile näitama, kuidas see mõjutab ettevõtte tulemust. Näidake üht või kaht edulugu, mis on äritegevust oluliselt mõjutanud, ja veenduge, et seda mõju saab väljendada dollarite ja sentiga.

Turundus on oskus mõista ettevõtte lõppkliendi soove ja vajadusi. Sageli on tarneahelate juhtimine tugiteenus, mis tähendab, et otseseks kliendiks on ettevõttes töötava kolleegid. Kui me aga ei mõista välisklienti, siis me ei suuda prioritiseerida oma tegevusi nii, et need toetaksid ettevõtte põhieesmärke. Kui me seda ei suuda, siis ei ole sellel strateegilist panust ettevõtte tegevusele.

Kui tarneahelate juhtimist on pikki aastaid kitsalt käsitletud kui operatiivset või taktikalist valdkonda, on tarneahelate juhtidel keeruline minna tarneahelate juhtimises taktikaliselt tasemelt üle strateegilisele tasemele. Üks võimalus üleminekuks on täiendõpe ja pidev erialane enesearendamine. Vaadelge seda kui investeeringut endasse ja oma ettevõttesse. Veenge ka oma kolleege selles, et see on investeering, mis tasub ennast ära.

Koolitage ennast tarneahelate juhiksKanada tarneahelate juhtimise assotsiatsioonil on täiendõppeprogramm, mille edukalt läbinutele omistatakse tarneahelate juhi kutsetunnistus. Programmi läbinud saavad tarneahelate juhi nimetuse. See oli Põhja-Ameerikas esimene täiendõppeprogramm, mis vastab Rahvusvahelises Ostu ja Tarnete Juhtimise Föderatsiooni IFPSM (International Federation of Purchasing and Supply Management) poolt kehtestatud nõuetele.

Tegemist on põhjaliku programmiga. See hõlmab 3-5 aastast õpet ja lõppeb intensiivse praktikanädala ja kahepäevase eksamiga, kus tuleb lahendada juhtumeid. Õpe eeldab ärijuhtimise ülikoolidiplomi olemasolu ja kutsetunnistuse omandamiseks peab isik olema pädev kõikides tarneahelate juhile olulistes valdkondades.

Enesearendamine ja koolitus ei lõpe sellega, et isikule omistatakse tarneahelate juhi kutsetunnistus. Tunnistuse omanikud peavad end teooria ja praktikaga ka edaspidi pidevalt kursis hoidma. Me leiame, et see on äärmiselt vajalik, et tõsta tarneahelate juhtimise professionaalset taset. Kanadas on praeguseks väljastatud eri tööstusharude esindajatele rohkem kui 3000 tarneahelate juhi kutsetunnistust.

IFPSMi katuse all tegutsevad partnerorganisatsioonid nagu Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG kasutavad meist erinevat lähenemist. Kuid meil kõigil on sama eesmärk: luua võimalusi tarneahelate juhtidele arendada oma oskusi, laiendada oma võrgustikku ja muutuda tõelisteks spetsialistideks.

TASUB TEADA Valdkonnad, mida peab tarneahelate juht tundma

TarneaheladKliendisuhtedFinantsjuhtimineAndmetöötlusHanke- ja ostuprotsessTurundusTootmine ja müükLogistika

Cheryl Paradowski esineb 27. märtsil Ostujuhtimise Aastakonverentsil ettekandega „Ostu- ja tarneahelajuhi teekond organisatsiooni juhtimispüramiidi tippu”. Konverentsi programmiga tutvu SIIT.

Autor: Cheryl Paradowski