14. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti transiidi leivanumbriks on viimase 15 aasta jooksul olnud naftasaaduste töötlemine. Ametliku väliskaubandusstatistika põhjal võib Eestist jääda lausa naftat eksportiva riigi mulje.  Eesti avalikkuse jaoks liigituvad samas Muuga, Paldiski ja Sillamäe sadamates kõrguvad mahutid, Eesti raudteedel liikuvad pikad tsisternrongid ja meie sadamaid külastavad suured laevad pigem paranormaalsuse kui reaalse äri valdkonda. Milles siis seisneb Eesti naftasaaduste transiidi edu?

Üheksakümnendate lõpus eksponentsiaalselt kasvama hakanud Vene päritolu nafta väljavedu Muuga Sadama kaudu oli põhjendatud eelkõige Venemaa energiakandjate ekspordimahtude kasvu ning seda toetavate ümberlaadimisterminalide defitsiidiga. Pakterminal oli õigel ajal õiges kohas. Tähtsat rolli etendasid logistikaahela kogukulud. Võrdsete raudteetariifide tingimustes on Muuga kindel hinnaliider tulenevalt terminalide efektiivsusest ja sadama suurest süvisest. Täpsustuseks, et oma -18 meetriga on Muuga kogu Läänemere sügavaim sadam. See omakorda tähendab, et siia saavad siseneda suurimad laevad, mis suudavad läbida Taani väinad. Mida suurem on korraga transporditav kaubapartii, seda madalamad on mereveokulud kaubatonni kohta. Seni suurim Muugal ühte tankerisse laetud kaubapartii on 183 000 tonni. Sama koguse väljaveoks teistest Läänemere sadamatest on vaja vähemalt kahte laeva. Mida pikem on sealjuures merevedu, seda suurem on Muugat kasutava kliendi hinnavõit.

Kahetuhandendad aastad tõid kaasa Venemaa oma sadamate arendamise programmi realiseerimise, mille käigus rajati Läänemerele suure võimsusega ümberlaadimisterminale. Tuntuimad neist on St.Peterburg, Primorsk, Võsotsk ja Ust-Luga. Oma sadamatele konkurentsieelise tekitamiseks rakendati Venemaa Raudteedel kolmandate riikide (sh Eesti) sadamatesse suunduvatele vedudele diskrimineerivaid tariife. Kui nendest oldi WTO-ga liitumise nimel sunnitud loobuma, leiti uus manipuleerimismeetod. Selleks osutus 2007.a. aprillis alanud Oktoobriraudtee väidetav remont, mis piirab tänaseni Eestisse suunduvate rongipaaride arvu kolm korda madalamal tasemel meie tegelikust võimsusest.

Uued turutingimused esitasid Eesti naftasaaduste transiidile uued väljakutsed. Eesti kaudu töötamine osutus klientidele alternatiividest kallimaks ning lihtsalt raudteelt laevadele ümberlaadimisteenuste osutamise mahud hakkasid kahanema. Sidumaks kliente, tuli kasvatada neile osutatavate teenuste kaudu loodavat lisandväärtust sedavõrd, et transpordihind terminalini ei mängiks enam nii suurt rolli. Lahenduseks oli terminalide üleminek suhteliselt lihtsalt ümberlaadimisskeemilt oluliselt keerukamale ja varasemaga võrreldes  veelgi kapitalimahukamale lisandväärtusteenuseid osutava jaotuskeskuse skeemile.

Täna Eesti sadamates tegutsevad naftasaaduste transiiditerminalid on oma olemuselt nagu väga suurte purkidega apteegid. Suur osa terminali saabuvatest kaupadest väljub sealt juba sootuks uue toote koosseisus. Klientide retseptide alusel toimub mitmetest erinevatest naftasaadustest sootuks uute kokkusegamine ja teised spetsiifilised lisandväärtustavad tootmisprotsessid. Maailmaturul kaubeldakse muuhulgas naftasaadustega, mida tarnitakse vaid Eesti terminalidest. Seekaudu on Eesti vaatamata oma suhteliselt väikestele mahtudele pääsenud maailmakaardile globaalse jaotuskeskusena ühes reas niisuguste gigantidega nagu näiteks Rotterdam ja Singapur.

Seega on naftasaaduste transiidi viimase 15 aasta ajaloost kasulikku õppida kõikidel ekspordile orienteeritud Eesti ettevõtetel. Kui hinnakonkurentsis püsimine muutub liiga raskeks või lausa võimatuks, leidub lahendus sootuks uutesse kõrgutsesse tõusmises tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvatamise teel. Eesti naftasaaduste transiidi tulevik on ilmselt tänasega võrreldes veelgi mitmekesisem. Pole välistatud rafineerimistehaste rajamine ja teised analoogilise mastaabiga ettevõtmised.

Samas pole naftasaadused sugugi ainsaks täna Eestile huvi pakkuvaks vedelkaubaks. Samavõrd perspektiivsed on ka gaasid ja vedelad kemikaalid. 17. aprillil 2013 toimub uute arenguvõimaluste arutamiseks Muuga Sadamas 9. rahvusvaheline transiidikonverents TRANSESTONIA 2013, mille teemaks on eelmainitud  “Nafta. Gaasid. Kemikaalid”. Konverents toob traditsiooniliselt kokku transiidi- ja logistikavaldkonna ettevõtjad, pangad ja juriidilised nõustajad, Eesti tipp-poliitikud ning avaliku sektori esindajad. Avasõnadega esineb Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet, kellele järgneb Riigikogu Majanduskomisjoni juhi Kaja Kallase tervitus. Ürituse toimumine otse Eesti transiidi demokeskuseks kutsutavas Muuga Sadamas võimaldab paljut kuuldut ka vahetult kogeda.

Programm keskendub kolme täna ja homme Eesti transiidis olulist rolli etendava kaubakategooria – naftasaaduste, gaaside (LPG ja LNG) ning keemiakaupade - lähemale tutvustamisele. Arutletakse selle üle, kuidas realiseerida uusi ärivõimalusi, ületada esile kerkinud takistusi ning teha seda kõike keskkonnasäästlikult ja ohutult.  Konverentsi teemad ei ole olulised mitte ainult logistikavaldkonnale, vaid need puudutavad kogu Eesti energiajulgeolekut ning meie kõrge ekpordipotentsiaaliga keemiatööstuse arengut.

Lisaks kohalikele esinejatele jagavad oma kogemusi ja parimaid praktikaid Euroopa suurimate nafta-, LNG- ja keemiaterminalide ning -klastrite esindajad Rotterdamist ja Antwerpenist. Võtmeesinejate etteasted juhatatakse sisse vastavate riikide suursaadikute poolt.

Eelnimetatud sadamate kogemusest on palju kasulikku õppida, kuna nii Hollandi kui Belgia ärimudelid on sarnased Eesti transiidile. Oma sadamate kaudu teenindatakse valdavalt transiidina liikuvaid kolmandate maade kaubamahte. Eesti jaoks on samas uudne mudel, kuidas Rotterdamis ja Antwerpenis on ohtlike kaupade suuremahuline käitlemine organiseeritud selliselt, et kohalikud omavalitsused ja elanikkond mõistavad selle äri tähtsust piirkonnale ja toetavad arengut. Oluline on seegi, kuivõrd oskuslikult on nendes sadamates juhitud ning minimeeritud riskid keskkonnale ja tervisele.

9. transiidikonverentsi TRANSESTONIA 2013 kaaskorraldajaks on Eesti Logistikaklaster, suurtoetejateks Euroopa Regionaalarengu Fond, Tallinna Sadam, Vopak E.O.S., EVR Cargo, Danske Bank ja Tallinna Ettevõtlusamet. Toetavad Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Välisministeerium.

Autor: Illimar Paul