1. juuni 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tehnoloogiliste lahenduste abil ettevõtetevahelist usaldust tõstma
Varasemalt on juttu tulnud sellest, mis on bullwhip effect, mis seda tekitab ning kuidas saaks seda VMI (süsteem, kus varud on tarnija juhitud) abiga vältida. Eelmises postituses tuli aga ka tõdeda, et VMI kasutamine pole Eestis väga levinud, sest ettevõtetevahelise usalduse kasvatamine on keeruline. Usaldusväärsust peaks aitama tõsta erinevad tehnoloogilised lahendused.
Hea näide selle kohta on hiljuti Äripäevas kajastust leidnud tööstusettevõtte ABB Kanban RFID süsteem koos VMI rakendamisega, mida lähemalt õnnestus kohapeal vaatamas käia ka PROLOGi liikmetel. Süsteemi abil juhitakse C-kategooria kaupade varusid, mille hulka kuuluvad ka näiteks väiketarvikud. Lihtsustatult kirjeldades on väiketarvikute varude uuendamise süsteem järgmine.
Tarvikuid hoitakse karpides, millel on oma kindel asukoht ning RFID-märgis küljes. Kui karp tarvikutest tühjaks saab, tõstetakse see RFID-jaama, kus RFID-lugeja loeb karbi andmed raadiosagedusliku identifitseerimise abil. Jaama abil kogutud info põhjal moodustub informatsioon vajalikest ja puudu olevatest tarvikutest, mille alusel saadetakse tarnijale automaatselt signaal koguste täiendamiseks. Selle signaali andmine kujutabki endas Kanban põhimõttest ehk kasutuspõhisuse printsiibist lähtumist, kus kaup n-ö tõmmatakse läbi tarneahela, mitte ei tõugata. See tähendab, et süsteem peaks varusid täiendama vaid juhul, kui neid tegelikult ära kasutatakse ja selliselt välditakse kapitali paigutamist liigsete laovarude alla. Koos Kanban põhimõttega rakendatakse ka VMI-d, mis tähendab, etvarude täiendamise koguste ning intervalli üle otsustamisega tegeleb tarnija. Varustamise otsuseid võtab tarnija vastu varasemalt kokku lepitud reeglite järgi ning lähtuvalt RFID-lahenduste abil saadud info põhjal.
RFID-märgiste abil on sääraselt võimalik varude vähenemise üle automatiseeritult arvestust pidada ja riiulite tühjenemise üle inimsilm eraldi järge pidama ei pea. Samuti võimaldab karpide süsteem korrastada ladu. Hästi organiseeritud ning automatiseeritud varude ladustamine vähendab inimeste poolt tehtud vigu ning kajastab laoseisu reaalajas. See võimaldab nii ettevõttel endal kui VMI süsteemi rakendamise puhul tema hankijatel varudest paremat ülevaadet saada ning seega kasvatada teineteise suhtes usaldusväärsust.
Mai-Liis Metstak, PROLOG
Autor: PROLOGi ostu- ja tarneahelate juhtimise blogi
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!