Autor: Einar Vallbaum • 24. märts 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millega lõpeb hinnasõda veoseturul?

Veohinnad sulavad, kui kevadine lumi, kaubakogused vähenevad. Mis ootab Eesti autotranspordifirmasid?

Logistikauudised.net Kuumal Toolil istus Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) president ja autotranspordifirma Lajos omanik Einar Vallbaum.

Intervjuu toimus telefoni teel,  vastused ilmusid reaalajas.

Vastatud küsimusedlizMis on kõige halvem, mis antud hetekel EAga juhtuda saab?Iga vähem või rohkem tõenäolise stsenaariumi jaoks on ettevõttel olemas vastav tegevusplaan, kuidas antud olukorras parimal viisil tegutseda ja ettevõtte eesmärke ellu viia.logistikMis on SASi osaluse eest õiglane hind?Ei taha hinna teemal spekuleerida, selle lepivad kokku ostja ja müüja omavahel.MartMilline investor (ja kes) on Estonian Airi juhtide arvates lennufirmale parim kosilane? Miks?Ideaalne investor on see, kes tunneb/mõistab rahvusvahelist lennundust ja kes suudab aidata kaasa tugeva koostöövõrgustiku loomisel teiste lennufirmade ja partneritega. Seda, mida on võimalik teha väga suurte ambitsioonidega, aga väga valede otsustega, on näha sellest, mis juhtus Leedus flyLAL-ga.reisijakas Estonian ei võiks otsida allianssi mõne eduka odavlennufirmaga, esimesena tuleb mõttesse Air Berlin, kasumlik ja korraliku teenindusega firma, kellel on hästi arenenud võrk nii Euroopas kui ka lennud kaugemale, mis hästi täiendaks Estoniani sihtkohti. Või siis Easyjet. Mõlemad lendavad enamjaolt põhilennuväljadele lennuväljadele, erinevalt ütlene Ryanist.Odavlennufirmade huvi väikese Eesti turu vastu on olematu. Elu ise on näidanud, et kõik kes siia on tulnud (easyJet, Norwegian), ei ole aja jooksul mitte laienenud vaid lende kokku tõmmanud.lugejakui tõenäoline on stsenaarium, et EA lõpetab lähema aasta-paari jooksul tegevuse? olukord lennuturul ei ole just roosiline.Seda stsenaariumit jätkuvalt Estonian Airi juhatuse laual ei ole!JüriLigikaudu kui palju peaks võimalik ostja olema valmis Estonian Airi investeerima või seda laenudega toetama lähima 2-3 aasta jooksul? On see pigem sadu miljoneid või pigem 500-1000 miljoni vahel?See sõltub võimaliku ostja äriplaanist. Praeguse äriplaani kohaselt peaks lisaraha vajadus pärast uute lennukite tulemist üldse ära kaduma.lendajaKuidas hindab Estonian Airi juht lennunduse üldist olukorda maailmas ja Euroopas? Milline olukord valitseb Baltimaade lennunduses aasta ja kolme aasta pärast? Kas Estonian Air saaks hakkama ka ilma strateegilise partnerita/omanikuta?Kogu maailma lennundus on viimaste aastakümnete suurimas languses ning enamik lennufirmasid on kahjumis. Rahvusvahelise lennufirmade ühenduse IATA juht on öelnud, et lennunduses kestab langus vähemalt kolm aastat. Lennunduse raske olukorra taga ei ole ainult kütusehinna järsk tõus eelmise aasta keskel vaid eeskätt majanduslangus, mille tulemusena on järsult langenud ka nõudlus lennureiside järele. Kindlasti tähendab see tööstusharu edasist konsolideerumist kuna ülepakkumist turul on hetkel tõesti palju.Baltimaade lennunduse lähitulevik sõltub meie majanduslikust arengust. Estonian Air arvestab sellega, et aasta pärast on veel väga raske ja kolme aasta pärast on läinud juba natuke paremaks...Estonian Air ei saa kindlasti hakkama ilma tugeva strateegilise partnerita ja loomulikult ei pea strateegiline partner olema tingimata omanik.murelikmilliseid muutusi märkab omanikevahetusest lennureisija?Kindlasti ei tule mingeid kiireid muudatusi. Edaspidi sõltub palju uue omaniku äriplaanist.JyriKas müügitehing võib mõjutada uute CRJ900 lennukite ostu?Ei või, kuna lepingud on alla kirjutatud ja töö uute lennukite tulekuks käib juba ammu ning suure hooga.Mait LMillal jõuab Estonian Air kasumisse? Milliste tegevustega see saavutatakse?See saavutatakse firma tegevuse kohandamisega turul toimuvate muutustega: kiire reageerimine nõudluse muutustele ja lennumahtude vastav korrigeerimine, muudatused töökorralduses jms. Põhiline märksõna on aga lennukipargi uuendamine kaasaegsete ja kulusäästlike lennukitega, mis sobivad väga hästi Eesti turu tingimustega.kalaMis saab EuroBonusest?Meie koostöö SAS-ga nii koodijagamise kui Eurobonuse osas jätkub muutusteta.Laurimis siis saab Estonian Airist ehk kes on EA vastu huvi üles näidanud?Estonian Air tegutseb edasi vastavalt nõukogu poolt varem heakskiidetud tegevusplaanidele, pakkudes reisijatele otselende Tallinnast Euroopasse. Omanikeringis on ka varem muutusi toimunud.MarinKas olete seda meelt, et Estonian Airi osaline kuulumine mõnele suurlennufirmale on oluline?Kuulumine ei ole kindlasti oluline, koostöö on ülioluline.KarmoKuidas hindade ühte võimalikku stsenaariumi, et kohalikud investorid ostaks osaluse ära? Kas ei tee ettevaatlikuks flyLAL`iga toimunu?Loodan siiralt, et kõik võimalikud investorid õpivad flyLAL'i tehtud vigadest. Lennunduses on ka väikestel vigadel väga suur kaal...Ria NainotseMis seisus on plaanid avada (peale flyLAL-i pankrotti) otseliine algusega Vilniusest?Estonian Air kaalub tõsiselt kõiki lähiturgudel avanevaid võimalusi. Midagi konkreetsemat lisada ei ole.ellaKas endal ei ole lätlaste eeskujul tekkinud mõtet SASi käest firma osalus välja osta? Miks?Tänane krediidikriis ei soosi selliseid lahendusi.Mart 2mis on EA bilansiline (varad miinus kohustused) hind per aktsia.Kahjuks ei saa seda välja tuua kuna 2008. majandustulemused ei kuulu hetkel avalikustamisele.Ria NainotseKas on alust loota et seoses osaluse müügiga lõpetatakse SAS-ilt kopeeritud nõmedused nagu 3 teenindusklassi (väikeses Boeing 737 lennukis ja lühikestel lendudel!) ning tasuline toitlustamine turistiklassis?3 teenindusklassi ei tähenda ainult erinevat pardateenindust vaid ka muid erinevusi (pileti kehtivusaeg, muutmise tingimused, äriklassi ootesaali kasutamine jms).Ria NainotseMillal on loota koostöö taasalustamist (interline lepingute sõlmimist ja võimalusel ühishindu) mõne Põhja-Ameerika lennufirmaga? Need lepingud olid ju kõik olemas kuid katkesid Estonian Airi pikaajalise suutmatuse tõttu e-piletile üle minna.Koostöö tegemise eelduseks on mõlema osapoole huvi ja mõlemapoolsete investeeringute tegemine, mis varasemate aastate kogemuste põhjal ei pruugi olla kasumlik. Estonian Airi eesmärgiks on katta interline lepingutega võimalikult laiahaardeliselt maailma erinevaid sihtkohti. Tänased lepingupartnerid on valitud just sellel põhimõttel.Lisaks teistele suurematele Euroopa vedajatele saab Ameerikasse lennata ka Virgin Atlantic’uga. USA vedajatest on meil interline leping United Airilines’iga kuid see ei sisalda hetkel e-piletit.Ria NainotseKas nüüd mil Air Balticuga enam ühes kontsernis ei olda, võiks oodata ka Riia lendude taasalustamist Estonian Airi poolt? (praegu võib Air Balticuga Riia reis minna maksma sama palju kui mõne teise lennufirma Atlandiületus).Riia lendude alustamine ei ole sõltunud airBalticuga ühes kontsernis olemisest. Tallinna ja Riia vahel on tänane lennumaht juba niigi liiga suur.MarkoKas varsti müüakse ka rahva vabadus maha kasumit püüdes? Miks riik ei pane sellist rahvuslikku firmat nagu EA oma rahadega käima?See on küsimus riigile...lugejakui tõenäoline on stsenaarium, et EA lõpetab lähema aasta-paari jooksul tegevuse? olukord lennuturul ei ole just roosiline.Seda stsenaariumit jätkuvalt Estonian Airi juhatuse laual ei ole!TanelKas EA juhtkond näeb ka suuri enda vigu firma edendamisel ja juhtimisel? Ei saa ju lõputult ajada kõike majanduslanguse süüks. EA-l on probleemid olnud juba ju mitu viimast aastat.Ma ei saa ega taha kommenteerida Estonian Airi mitme viimase aasta tegemisi või tegematajätmisi. Keegi ei ole eksimatu ning vigu on kindlasti tehtud ja tehakse ka edaspidi. Meie tänane põhisuund on aga kindlasti õige!Juhankas teie töökoht on ohus?Ei mõtle sellele.LindaKui reaalseks peate, et Kruuda ostab Estonian Airi?See on küsimus Oliver Kruudale endale.lennukide hooltusTere,Kus Estonian air, hooltab lennukid?Meie koostööpartner on Air Maintenance Estonia.sahsadsdsdsds sadfsfs fsdf sdfsfsasddasdasddasdsadanorwegiannorwegian ?dsdsdsd sdf sdfs

Vastatud küsimusedettevõtjaKas taksonduses ei peaks olema samad reeglid, et maksude makstes ei ole võimalik teatud alla omahinna sõita? Täpselt nagu Saku AB ütles, et odavam on asi seisma panna ja oodata kuna midagi muutub. Transpordis on ilmselt lihtsam, kuna on impordi põud ja keegi enam vahenduskontori ülla ütluse peale välja ei lähe. Siis taksojuhte ilmselt tekib aina juurde ja seal lähvad asjad veel hullemaks. Aga eks aeg näitab.Loomulikult kehtivad taksonduses samad reeglid – makse peavad maksma kõik ettevõtted k.a. ka FIE-d, keda on taksojuhtide seas väga palju. Kui palju seda aga reaalselt tehakse, on kahtlane, eriti viimaste hinnalanguste valguses.voldemarKaugel on aeg, kui kallite autode omajad ehk liisingmaksee tasujad hakkavad tajuma, et kordades odavam oleks igapäevaselt taksoga sõita, kui autoga jamada. Ei mingeid hooldusi, pesusid, tankimisi. Break even point peaks linnas elaval inimesel ca 6000 eek liisingmakse peal tulema, kui hooldus ja kindlustuse ja bensukulud juurde arvestada... Sõltub loomulikult läbisõidust päevas ka, kuid siiski...Tõesti tundub, et mitmetel juhtudel võib olla taksoteenuse kasutamine juba otstarbekam kui firmasõiduki või ka kallima personaalse auto ülalpidamine. Takso kasuks räägivad nii parkimisprobleemid linnas, kallid ülalpidamiskulud, k.a. ka hiljuti tõusnud erisoodustusmaks. Juriidilistest isikutest klientidele kui ka eraisikutele pakume spetsiaalseid pikaajalisi pakette, mis peaksid pakkuma soodsamat sõiduvõimalust.RivoKui paljudele taksodele on Tallinnas täna ja tuleval aastal tööd?Kahjuks ei ole selgeltnägija, kuid näeme oma tugevusena head koostööd hotellide ning teiste turismiettevõtetega nagu Tallink.MartKui palju taksofirmasid pealinnas 2009. aastal tegevust lõpetab? Kui palju on Tallinnas taksosid vähem aasta pärast?Tegelikult ei peaks muret tundma selle üle, kui paljud lõpetavad, sest takso(firma)sid on Tallinnas hetkel niigi liialt palju. Hoopis rohkem peaks tähelepanu pöörama sellele, et üldine kvaliteet tõuseks, sest praegune olukord ei kannata kriitikat.PeeterMiks ei kasutata Eestis fix-hindu näiteks lennujaamast või sadamast linna. Fikseeritud hinnad on kehtestatud igal pool maailmas ja isegi New Yorkis tundub taksoturg olevat palju rohkem paigas kui Tallinnas.Taksofirmadel puudub Eestis/Tallinnas juriidiline võimalus kehtestada marsruutidele fikseeritud hindu. Et see võimalik oleks, tuleks muuta taksoveo eeskirja ning sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja.ReinMinu arusaamist mööda võib taksojuhiks saada igaüks igasuguse autoga. Selle vältimiseks tuleks kehtestada taksojuhi standard (riietus, suhtlemine, teadmised asupigast, korrektne riigikeel) ja selgemad nõudes sõidukile (viimane peaks vastama mingile kindlatele nõuetele ka välimuse ja värvi osas, aga mitte nii, et plafoon peale ja sõida).Oleme Reinuga täiesti ühel nõul – taksoteenuse kvaliteedi juures on lahutamatuks osaks teenindaja oskused ja esinduslik välimus. Seetõttu oleme näiteks oma keskusesse ehitanud koolitusklassid ning meie juhid kannavad korrektset vormirõivast.Teenindusstandard võiks tõesti kõigile ühtne olla, kuid näiteks sõidukite sarnase välimuse saavutamine on praegu ilmselt ebareaalne. Hetkel on taksojuhile kehtestatud valik nõudeid linna taksoveoeeskirjas.küsijaMis on Tallink takso 2008 aasta käive ja kuivõrd see erines prognoositust?Majandustulemused avalikustatakse mõne aja pärast. Loomulikult on esimene tegevusaasta keerulisem, sest turule tulek tähendab suuri investeeringuid ning samas on vaja kliendibaas nullist üles ehitada.Peeter KiviTervist ! Olen Eesti Riigi kodanik ja küsin, "Mis on teie turu nish ? (ehk miks peaks klient teid teistest konkurentidest eelistama ?)Ühemõtteliselt kõrgekvaliteediline taksoteenus – seda tõesti kõikides aspektides. Meie töötajad peavad olema koolitatud ning head klienditeenindajad, autod uued, puhtad ja turvalised ning teenindus aus ja korrektne. Lisaks eristab meid konkurentidest paindlik mõtlemine – püüame pakkuda klientidele just nendele sobivat. Selleks on välja töötatud mitmeid erinevaid kliendikaarditüüpe ning isegi autode osas püüame pakkuda mitmekesist valikut (lasteistmetega autod, universaalkerega ning suure pakiruumiga autod, maksitaksod jne).marginaalmillest koosneb taksohind?Üldisemalt võetult koosneb taksohind järgmistest kuludest - kütusekulu, autokulud, kontorikulud, riigimaksud, tööjõukulu, vormiriietus, taksoseadmed jne.lihtnemiks teie firma parklas niipalju kollaseidautosid lihtsalt seisavad, teadupärast toodavad seisvad autod ainult kahjumit.Töögraafikud on üles ehitatud nii, et tööpäevadel ja nädalasisestel öistel aegadel on taksosid väljas vastavalt nõudlusele. Samas nädalavahetustel (reedest pühapäevani) on väljas maksimumarv autosid.NorbertKui odavalt oleks üldse võimalik taksot sõita. 3,50 on reaalne?3,50 taksosõidu omahinnana on siiski ebareaalne, sest selle sisse peavad mahtuma ka riigimaksud, kontorikulud, autokulud jne, jne. Tundub, et sellise hinna eest taksoteenuse eest pakkujad jätavad mõne nendest komponentidest välja. Kahjuks tunduvad kõige tõenäolisemad seejuures maksmata maksud.AndrusKasutate GPS/GPRS süsteeme taksodel. Millist kasu ettevõttele olete sellest saanud? Milline võiks olla GPS/GPRS süsteemide tulevik taksonduses?Süsteem teeb teenuse tellimise ja saatmise oluliselt mugavamaks. Tellimuste võtmine ja saatmine toimub oluliselt kiiremini. Süsteem saadad kliendile lähima vaba takso, mis lühendab ooteaega. Dispetšerid ülevaade taksode paiknemisest. Süsteem võimaldab näha, kas takso on kliendiga (hõivatud) või vabad. Klient ei pea kuulama raadisaatja müra, mis võib kliendile häirivaks muutuda. Soomes ja Rootsis on laialt kasutusel antud süsteemid, näeme tulevikus Eesti turul antud süsteemi laialdasemat kasutamist.waspKuidas Te suhtute pensionäridest ja invaliididest taksojuhtidesse kellel ei ole avansilise sotsmaksu kohustust. Kes loovad ebaõiglased tingimused ettevõtluses võrreldes teiste taksojuhtidega lastes alla hinda kuna nendel pole vaja makse maksta? Kas ei peaks kõik ettevõtjad olema ühiste tingimuste ees ja mida teha, et seda korralagedust lõpetada?Antud tingimused on kehtestatud riigi poolt ning on kõigi suhtes selles mõttes võrdsed, et meist kõigist saavad kord pensionärid, kel vaba valik ka samal ajal töötada.KülliTallink Takso turule tulekul olid ajakirjanduse ootused hästi kõrged. Kas olete need ootused saavutanud?Kui paljuks hindate enda turuosa Tallinna taksonduses. Kliendina jääb mulje, et sugugi ei ole Tallink Takso positiivne imidz suutnud halba üldmuljet paremaks muuta. Mis takistab suurema turuosa saavutamist ja nn. halva mainega taksofirmade turult tõrjumist.Loomulikult tähendab see meile siiani palju, et Tallink Taksole on pandud suured ootused taksoturgu mõnevõrra korrastada. Üritame seda oma hea eeskuju ning probleemidele tähelepanu pööramisega ka teha. Samas peab nentima, et omades Tallinna 2000-st taksost vaid 84-ja, on see siiski piisk meres ning suuremaid muudatusi olukorra parandamiseks peab tegema linna või isegi riiklikul tasandil.IndrekKas Tallink Takso elab majanduslanguse ja nõudluse vähenemise üle? Mida selleks teete?Loomulikult ei saa keegi täpselt ette teada, kuidas käesolev aasta täpselt läheb. Kuid oleme kindlasti positiivsel kursil, mida toetavad nii meie tugev teenusekontseptsioon kui ka põnevad pakkumised ja kampaaniad nagu näiteks värskeim laevapiletite kampaania.KairiKas usute, et Tallinna linnavalitsus suudab nn taksomaffiad likvideerida ning tekib lähiajal aus konkurents ka taksonduses?Kindlasti loodame, et Tallinna Linnavalitsus koostöös teiste ametiasutustega suudab lõpuks linna taksonduse korrastada. Oleme samuti väga huvitatud selle probleemi lahendamisest ning avatud sellealaseks koostööks.Mart LProbleemidest pealinna taksonduses on räägitud aastaid - taksojuhid petavad nii kliente kui riiki, klient viriseb hinna üle ning taksojuhid kurdavad, et kilomeetritariif on alla arvestust. Kas mingi tasakaal osapoolte vahel on võimalik ja mida peaks tegema, et rahul oleks nii riik, taksojuhid kui reisijad?Oleme püüdnud sellist kuldset keskteed ka leida ning usume, et oleme õigel teel. Klientidele pakume kõrget teenusekvaliteeti võimalikult soodsa hinna eest, samuti usaldusväärsust, kuivõrd meie taksode tehnika võimaldab teostada ranget jooksvat kontrolli. Oma töötajatele pakume kindlat töötasu, preemiaid ning häid töötingimusi. Riigile oleme korrektseks partneriks, kõik maksud on korrektselt tasutud.Üheks võimaluseks oleks ehk ka linna piires ühtse taksohinna kehtestamine, Helsingis töötab see süsteem hästi.

Vastatud küsimusedAnts SiloMis on saanud ERAA maade ostmisest? Kui kaugel on autoparklate ehitamise projet?ERAA on ostnud maad, mis on mõeldud autoparklateks ja puhkekohtadeks. Narvas on kehtestatud juba detailplaneering, plats on valmis ehitamiseks. Tallinnas on kaks kohta: Maardus ja Keila ristis Pärnu maanteel. On Luhamaa piiri plats, mida praegu arendame, käivad mullatööd, paari kuu pärast peaks see killustikkatte saama ja saab autod peale lasta. Plaanis rajada elektrooniline järjekorrasüsteem, mis oleks Euroopas esimene linnuke. Autojuhid saavad piirile minekus aja broneerida, ei pea piiril olema. Kindlasti peavad autojuhid teenuste eest maksma, näiteks pesemisvõimaluse või järjekorra-SMSi eest tasuma.AllarTeame, et antud hetkel vähenevad veokite turuväärtused suure hooga, kuna neid paisatakse turule aina rohkem. Millise aastase amortisatsioonimääraga toimetab LajosEga ei olegi ringi vaadanud, ei ole veel vara ringi hinnanud. Kindlasti tuleb järgmise aasta plaane tehes vara ringi hinnata.ERAA liigeMis on ERAA kui vedajate katusorganisatsiooni nägemus hetkeolukorrast ja tulevikust 6 kuu ning 6 kuni 12 kuu perspektiivis?Kindlasti on Eesti vedajad jätkusuutlikud, kindlasti jätkub org, Veoturg korrastub, kalapüüdjad lähevad ära. Jäävad tugevad, uuenduslikud ja paindlikud.ERAA liigeTeatavasti oli ERAA vastu pikkadele autorongidele (25m), mille kasutusele võtmisega võiks osa Euroopa ja Venemaa vahelistest kaubavoogudest liikuda Soome asemel läbi Eesti. Kas ERAA seisukoht on ka praegu selles osas negatiivne ja miks?Esiteks pikad autorongi ei sobi meie teedele ja neid ei saa kasutada. Oleme kogu aeg oma transporti arendanud ELi mõõtmeid ja pikkusi arvestades. Soome ja Rootsi on erandid ja neil on üleminekuaeg. Kui annakime järele ja lubaksime pikad auto teele, siis Soome ja Rootsi vedajad tooksid kohe oma vanad autod siia. Kaitseme oma turgu. Kuid tähtsam põhjus on siiski teed.ERAA liigeMissugust arengut prognoosite sektorile, kui kõrgem kohus peaks otsustama, et autojuhile ei tohi välislähetuses päevaraha maksta, sest tegemist on tema tavapärase töökohaga?See on ennustamatu, enne otsust ei taha seda prognoosida. Kuid kui päevaraha ei tohi maksta, kaebame Euroopa kohtusse edasi.ERAA liigeMis on ERAA nägemus autojuhtidele päevarahade maksmise osas rahvusvahelistel vedudel?Asi on kohtus. Kohtu otsus oli positiivne, päevaraha peab maksma, maksuamet on teist meelt. Oleme oma parima teinud ja tugevad juristid palganud ja praegu tegeletakse sellega edasi. Päevaraha  võiks olla kõrgem kui 500 kr. Naaberriigid maksavad rohkem, selle rahaga ei ela, ei saa Norras ega Saksamaal süüa. See võiks olla 700-800 kr päev.ERAA liigeKas ERAA on loonud mingeid töögruppe või osalenud erinevates töögruppides, mis otsiksid lahendusi leevendamaks Eesti vedajate seisukorda?Eile oli meil ümarlaud auto ja haagiste müüjatega. Arutati probleeme. Siis oli ümarlaud pankade ja liisinguettevõtetega. Kokkusaamine kindlustusfirmadega, et arutada maksete vähendamist, lubati läbi rääkida, kõik on võimalik. Otsitud variante, et autosid välja müüa ja Eestist ära saada.ERAA liigeMis on ERAA soovitused vedajatele, et majandussurutise lõpuni vastu pidada?Tuleb aus olla ja anda välja need, kes peatavad teisi. Muidu läheb ring liiga suureks ja veab ka ausad vedajad põhja. Eestlased häbenevad, kui saavad naabri käest petta, ei julgeta öelda, et olin nii loll, et sain petta, las saab teine ka petta. Eestlased on ju sellised.ERAA liigeOlete ERAA liige ja Lajose omanik, seega olete transpordisektoriga kursis ka praktilisel tasandil. ERAA on väljastanud ligi 1500 rahvusvahelise autoveo tegevusluba ja ligi 7000 sõidukikaarti. Kuidas te prognoosite lähima 6 kuu ja 6 kuni 12 kuu jooksul tegevuslubade (loe: ettevõtete) ja sõidukikaartide (loe: veokite) dünaamikat?See on ettearvamatu, sest ei tea, mis turul toimub, paljud ei ole autosid kokku tõmmanud, pankrotti välja kuulutanud, me ei tea transiidi arengut. Vene suunal on tekkinud raudtee konkurents, varem osteti sinna suunal autosid, sest oli kiirelt kaupa vaja. Praegu läheb kakao vaguniga 60 tonni peal, enne läks autoga kiiresti, koorma suurus 24 tonni, kuid hind on sama. Praegu ei ole kiiret, pole ka raha.Mait LSügisest maksab ERAA liikmeks saamine 50 000 krooni asemel 50 000 eurot. Kas ja miks peate sellist tasu õiglaseks?See maks sai kehtestatud sellepärast, et ERAA liikmeks tahtsid tulla Vene Föderatsiooni vedajad, Venemaal on ettevõtja raske olla ja Leedu organisatsioon tõstis 60 000 dollarini. Lätlastel on 15 000 latti, meie olime viimased, kes tõstsid. Need, kelle on firma olemas ja maha müüb, siis firma väärtus tõusis sellega. 50 000 on neile, kes TIRi süsteemiga tahab liituda. Eestis majandus on liberaalne, teistel on huvi siia tulla.vedajaMida pakub ERAA oma liikmetele? Kas sellel on piisavalt väärtust, et liikmeks astumise tasu 50000 euri õigustaks ennast?See on vedajate klubi, igas klubis on oma maksud. ERAA-lt saab rahvusvahelisi vedusid puudutava kogu info ühe korraga. Kui meil niipalju liikmeid on, ju nad teavad, et see on vajalik. Alati on neid, kes arvavad, et see on halb, ja paljud usuvad, et liikmemaks võiks kõrgemaks tõsta.ERAA liigeKuidas suhtub ERAA ümbrikupalkade maksmisse? On ju teada, et enamus transpordifirmasid maksab juhtidele palka mustalt. Juht saab siis ametlikult min palka, millele lisanduvad päevarahad ja ümbrikupalk. Selliste firmade esindajad on nii ERAA volikogus kui nõukogus. Kas ERAA üldse tunneb huvi oma liikmete poolt ja sektoris üldiselt autojuhtidele makstava töötasu suuruse vastu? Kas ERAA kogub või haldab mingit statistikat rahvusvahelist kaubavedu tegevate näitajate kohta, sealhulgas autojuhtide keskmine brutopalk? Kui see statistika on olemas, siis kus sellele võiks ERAA liige ligi pääseda? Kas oskate öelda, kui suur oli 2008 aastal ERAA liikmesettevõtetes autojuhile makstav keskmine brutopalk?ERAA ei ole kunagi suhtunud hästi ümbrikupalkadesse. Transpordis ei liigu musta raha, välismaalt tulevad arved, kõik on kirjas. Las küsija kirjutab oma nime ja konkreetselt, kes ümbrikupalka maksab. Tehku kiri meile, sest ei ole fakte, inimene peab ise ütlema. Keskmised palgad kõigil teada, ametühing on kehtestanud piiri, millest alla ei tohi maksta, see on kõrgem kui miinimumpalk Eestis.MartinHuvitab kindlasti ka Venemaa suunalised veod, mis seis seal hetkel valitseb ning kuidas see tulevikus võib muutuma hakata? Ette tänades, MartinVenemaa on ettearvamatu, ei oska öelda, mis seal tuleb. Vedusid tuleb, seal ehitakse olümpialinna. Samas paljud kaubad on liikunud raudteele. Kõik sõltub Vene ostujõust, suhetest ja tutvustest.lugejaSügisel kirjutas ÄP teie Lätti laienemisest. Kuidas teil seal läheb?Raskelt aga hästi. Sügisel hakkasime pihta 2 autoga, nüüd on 5 autot ja 2 autot rendime seal. Läti majandus on raskemas olukorras kui Eesti, kuid meil on seal spetsiifilised tööd. Kliendid on nii Lätis, Leedus kui ka Eestis. Kulude kokkuhoiuks sai sinna firma tehtud ja autod sinna registrisse viidud. Sel aastal teeme sama ka Leedus. Leedu on suurem kui Läti, kavandame seal alustada 10 autoga.HuvilineMitu veokit on Lajosel liisingus? Kas tulete maksetega toime või olete pangaga juba rääkinud?Siiamaani ei ole Lajos kellelegi võlgu, ei ole plaanis minna ka maksepuhkust küsima. BKui palju olete suutnud vähendada firma püsikulusid? (tegevuskulud,palk,liising).35%. Palkasid on alla võetud, inimesi koondatud. Tehnika on uuem, vanemad autod, mis võtsid rohkem kütet ja varuosi, sai maha müüdud.PetrussTere. Kas teie arvates võiks olla positiivset effekti kohalikule transporditurule Venemaalt saabuvate veokite paakides oleva kütusekoguse piiramisel.Kindlast on. Aga see on raske probleem. Vene Föderatsioonil ja Eesti maanteeametil on kokkulepe, et tohime sinna minna ja tagasi tulla täis paakidega. Seda ei ole nii lihtne piirata.L.T.Seda hinnasõda väga suures osas teeb ka Lajos ise! Meie kliendid said absuurdselt odavad hinnapakkumised AS Lajos´elt. Kas lugupeetud härra Valbaum on üldse kompetentne sellistele küsimustele vastama kui tema enda firma eetika läbi aegade oli "määrdunud"?!Küsimuse üks osa on Lajose tegevdirektorile. Kui inimene küsiks avalikult oma nime all, tuleks ja räägiks, siis ma vastaks. Lajose 18 tegevusaasta jooksul on tulnud vaid üks firmajuht ja küsinud, et kuule, Einar, kuidas sa sellise hinnaga vead. See oli Gertu Auto, Kotka Valter. Aitäh talle! Asi sai selgeks räägitud. Sellised ülbed inimesed, kes ei julge oma nime alt tulla ja öelda, on kadedad ja saamatud.kKui palju on ERAA liikmeid ja kui palju neist on makseraskustesERAA-l on liikmeid 460 ringis. ERAA-le nad võlgu ei jää, sest süsteem on selline. Palju teistele firmadele võlglasi on, ei tea. Nõukogul otsustati täna, et ERAA foorumis võib avalikult teatada teiste võlgadest, kuid lisama peab oma andmed, anonüümset asja ei ole. Püüame luua ülevaate, sest aeg on tõesti raske. AllarKas Teie arvates tingivad pidevalt alanevad veohinnad töö- ja puhkeajaseaduse mitte järgimise?Kindlasti. Sellepärast, et autod peavad vahepeal seisma, kuid praegune hind seda ei kannata.mrtMilline on eksportivate ettevõtete tulevik ca poole aasta pärast, nende konkurentsi võime rahvusvahelisel turul? Kui praegune olukord tingib ca 20-25% hinnatõusu ekspordile. Kas Eesti ettevõtted suudavad varsti oma toodangut müüa teistel turgudel?!Kindlasti suudavad. Ettevõtjad, kes on välisturul, nende kaup on kvaliteetne ja korralik. Kuid kulud tuleb üle vaadata, oleme elanud üle oma võimete. Kulud tuleb kokku tõmmata.MartKui palju teie veokitest on liisingus? Kas olete liisingtingimusi viimase poole aasta jooksul üle vaadanud-muutnud?70% on liisingus. Ei ole. Neid on palju, vähemalt pool pargist peaks olema välja ostetud. Kaks väljaostud autot aitavad üht liisinguautot üleval pidada.lugejaKui palju on Lajose mahud viimase aastaga langenud? Mis kaubagruppides-veosuundadel suurim tagasiminek on toimunud? Kuidas miinust kompenseerite?Kogumaht 10-15%. Tsemendiveol on kõige suurem langus, võrreldes 2008 jaanuariga on 2009 jaanuariks langus 60%. Osa autosid on maha müüdud, on uusi töid otsitud. Nii Venemaa suunal kui ka küttevedu. Vahetasime tsemendipüti nn eurovasika vastu ja veame kumme Venemaale.A.Kui palju on kahanenud Teie firma käive?35% võrreldes 2008. aastaga. Lootsime, et kahaneb natuke vähem, arvestasime 25-30%lise kahanemisega.RonaldMiks ERAA ei kontrolli omakapitali nõude täitmist? Kui seda kontrollida ja nendelt firmadelt, kes seda nõuet ei täida litsensid ära võtta oleks ju see hinnasõda läbi. Või mis on Teie arvamus.ERAA kontrollib seda väga, iga aasta peab omakapitali esitama. Esimene auto on 9000 eurot ja iga järgmine 5000 eurot. Samas eile õhu oli firma tööjõuline ja hommikuks raskustes, pidevalt ei jõua jälgida. Kontrollime seda iga aasta, vajadusel ja kahtlusel ka tihedamini. Teistel on see liberaalsem, aga meil on see karm. Näiteks ei luba ERAA ka autot tagastiseks panna, nagu mujal.logistikKui palju veoressurssi näiteks Eestisisestel ja rahvusvahelistel vedudel üle on?Eestis on rahvusvahelist litsentsi omavaid veokeid 8000, neist osaga tehakse ka Eesti-sisest tööd. Oma kogemustest võin öelda, et pooled on üle. Osa töötas seni Euroopas, kuid seal on mahud vähenenud. Autod on Euroopas koju toodud ja sealt need dumpingu-hinnad hakkasid.albertKui palju firmasid reaalset võiksid alla omahinna sõita?See on raske probleem, mis kerkib iga päev üles. Igal firmal oma hind, mis sõltub firma suurusest, kas firma autod on liisingus jne. Euroopas on nii välja kujunenud, et kütteliitri hind on kilomeetri hind. Sellega arvestades teevad praegu Eesti turul kõik alla omahinna. Kilomeetrihind peaks olema kuskil 10-12 krooni vahel, see on diisli hind. Sealkandis peaks see olema, oleks normaalne.

See ei ole midagi sellist, nagu Narva linn sealsel piiril teha soovib. Kellelgi on vist valimisteks raha vaja. Raha võiks küsida sõiduautodelt, kes seal 5 korda päevas piiri ületavad, segadust tekitavad, veavad alkoholi ja bensiini.

Me ei ela üks päev korraga, meil on pikemaajalised perspektiivid, mida majandusolukord on küll kärpinud, kuid need toimivad.

On töötatud välja viisid, kuidas tahograafi petta. See on ohtlik, kuna juhid on magamata ja sõidavad. Moodi on läinud ületonnaaživeod. Sisevedudel kallurid ja metsaveod veavad 40-60tonniseid koormaid, politsei ei jõua seda kontrollida. Firmad teevad koostööd, et tuvastada, kus politsei kaaludega väljas on, ja teisi hoiatatakse.Maanteeamet teeb ise juba riigihankeid, kus on ületonnaaživedu sisse kirjutatud, sest seda killustiku kogust ei vea muud moodi.Ja rasked veokid lõhuvadki teid, mis toob meid selleni, et tegelikult tuleks keelata naelkummid, teed on meil puhtad ja nende efekt on rohkem psühholoogiline. 

Vastatud küsimusedellaKuidas peaks konkurents postiturul välja nägema?Pole mitte mingit reaalset põhjust, miks konkurents postiturul peaks välja nägema teisiti kui muude vabade teenuste vallas. Mõistlik oleks piiramise asemel lõpuks postiturulgi tagada stabiilne ärikeskkond (mida see tänaseni kindlasti pole olnud, kuna iga kahe aasta tagant on tuldud välja uue “põhjapaneva” postiseadusega, mis turu järjekordselt segi lõi), et üldse võiks vaba konkurents tekkida.lugejakas ja miks peaks postiturg teie hinnangul üldse olema avatud?Esmajoones kliendi huvides. On teada fakt, et konkurentsist võidab klientuur, aga enamuses ka teenusepakkujad, kes on sunnitud oma teenuste arendamisele rohkem rõhku panema ja hinnapoliitikat vägagi kriitiliselt üle vaatama.Pigem võiks küsida, miks üldse peaks postiturg tänapäeval veel muudest turgudest erinevalt olema reguleeritud. Postiteenust ei või juba kümmekond aastat lugeda strateegiliseks teenuseks ja kui küsimus on maal elavale inimesele võrdsete tingimuste loomises, siis inimeste reaalsed kulutused ja reaalsed elulised vajadused näiteks toiduainetega varustamisel on oluliselt suuremad postiteenustega võrreldes. Võib arvata, kuidas suhtutaks ettepanekusse, maksustada ainult linnades tegutsevaid supermarketite kette väikeste maapoodide hinnataseme taskukohasena hoidmiseks.Maittooge palun maailmast mõni hea näide, kuidas monopoliturg on õigesti avatud?Kuna postiturud oli ülemaailmselt väga pikalt konkurentsile avamata (ja seda selle sajandi alguseni reaalselt ka objektiivsetel põhjustel), siis polegi tänaseks neid näiteid palju välja tuua. Kahju on sellest, et taastatud Eesti Vabariik jättis kasutamata oma unikaalse võimaluse paista silma progressiivsena ning jääda ainsaks riigiks, kus postiturg ei ole kunagi suletud olnudki. Parimaks näiteks kunagise Eesti kõrval saab tõenäoliselt pidada Suurbritannia turgu.liisaKui odavalt oleks võimalik ühte lihtkirja Eesti piires transportida?See oleneb üsna paljudest faktoritest. Kui jutt on ühest eraldi toimetatavast kirjast siis maksab selle viimine täpselt nii palju kui selle toimetamine lähtekohast sihtkohta maksaks. Kui kirju on palju, siis ühe kirja hind langeb, kuna tekib mastaabiefekt. Mida suurem see on, seda odavam on kirja saata. Seega reaalselt peaks kõige odavam kirjahind olema suurimal postitajal ja kõige kallim väikseimal postitajal.oliverMitu postifirmat üldse Eestisse tegutsema mahkus, on üldse mõtet Eesti Postilie lisaks oma vedajate võrku arendada?Kui turg oleks avatud, siis ma ei näeks piirangut teenusosutajate hulga osas. Põhimõtteliselt võiks igas regioonis olla mõni ettevõtja, kes kohapeal oma teenuseid osutab, samuti aga mõni üle Eesti postiteenuse pakkuja. Kindlasti on mõtet ka teistel oma võrku arendada, kuna konkureeriva võrgu puudumine võimaldaks põhimõtteliselt ainuüksi selle kasutusele seatavate tingimuste ja hindade kaudu Eesti Postil säilitada monopoolse või turul valitsevat jõudu omava ettevõtte eelised.lizKas EL peaks lubama Taani ja Rootsi riiklike postifirmade ühinemist? Kas ei teki ohtu, et ülisuured postifirmad söövad väiksemad tegijad nagu Eesti Posti lõpuks välja?Kahtlen, et Eesti Post kui ettevõte välja söödaks. Kuuldavasti eelistataks Eesti Posti puhul pigem kaasata mõnda rahvusvahelist postiettevõtet strateegilise partnerina. Usun, et see ongi ainuõige tee Eesti Posti jaoks. Muu maailma osas arvan, et eri riikide teenuseosutajate vaheline väga tihe koostöö on vältimatu ja mõistlik, olenemata millises juriidilises vormis see aset leiab. Arusaadav on ka Soome hirm selle liitumise osas, kuna neil puudub de facto vaba konkurents, mille olemasolu korral poleks mitte mingit vahet, kes on nö riiklik postiteenuse osutaja.it-keekKirjad, arved ja kogu muu suhtlus liigub järjest rohkem elektrooniliselt. Kas on üldse mõtet kahaneval turul pingutada?Ma ei arva, et postiturg kui selline iseenesest on hääbuv. Alati jääb saadetisi, mida on vaja kohale toimetada. Näiteks on vastupidiselt ootustele paberreklaami postitamise maht pigem suurenenud kui vähenenud (ja seda mitte ainult Eestis). Seega minu arvamus on, et turg ei kao vaid pigem transformeerub.Mart LOlete kritiseerinud siinset postituru avamist. Mida ise tegite, et tekkinud olukorda ära hoida?Loetelu poliitikavälistest vahenditest, millega on võimalik võidelda poliitilise tahte vastu, ei ole väga pikk. Oleme alates hetkest, kui Eesti postiturg 2002. aastal lakkas olemast täiesti avatud, tulemusetult avalikult kritiseerinud selle "edasise avamise" protsessi.RaitKas praegused postitariifid on turul ja majanduses toimuvat arvestades pädevad? Eesti Post jõudis ju vaid napilt üle aastate kasumisse.Tariifide osas usun, et Eesti Postil on veel oluliselt ruumi efektiivsemaks muutuda. Küsimus siinjuures on pigem, milline on poliitiline valik. Kas saada kindlasti Eesti Postist dividende elanike postiteenuste kulutustelt või pakkuda elanikele teenust jätkusuutliku hinna eest. Arvan, et tänases seisus on Eesti Posti hinnakirja tariifid pigem kõrgemad kui on vaja ettevõtte kerges kasumis hoidmiseks. Kahjumi/kasumi kohta vastan järgmise küsimuse juures.Mart LMiks on Eesti Post teie hinnangul seni kahjumlikult töötanud?Tegelikult pole Eesti Post ju seni kahjumlikult töötanud. Eesti Post sai oma esimese kahjumi alles mõned aastad tagasi. Seega suutis ettevõte olla kasumlik isegi 90-date aastate alguses, olles totaalselt ebaefektiivne ja tegutsedes täieliku vaba konkurentsi tingimustes. Oleks Eesti Posti hakatud ümber struktureerima kohe, võinuks neilt tänaseks eeldada sadade miljonite suurust kasumit. Kahjumi tingis arvatavasti esmalt ebaefektiivne ja raiskav juhtimine vahepealsel perioodil, ja ümberkujunduste kallidus nüüd, kus need on küll ette võetud, aga suure hilinemisega.üllemillesed olid esimese D2D esimese kvartali tulemused? võrreldes eelmise aastaga? Kas vastasid ootustele? või peab prognoosid ümber tegema? Mida ootate tulevikult?Esimese kvartali tulemused ei ole veel selgunud. Aastate osas ei saa me öelda, et oleks olulisi erinevusi. Tuleviku prognoosimine on olnud meie puhul täiesti võimatu ülesanne, arvestades kui absoluutselt labiilne on olnud antud turu seadusandlik kliima. Mind ei üllataks, kui paari kuu pärast on siia tekitatud mõni uus muudatus, mis sunnib meid jälle oma strateegiaid üle vaatama.lilleKas D2D kavatseb hakata eraisikutelt kirjade kogumiseks kasutama ka Eesti Posti kogumisvõrku (postkaste)?Hetkel kehtiv seadus ja kehtestatud maks ei tee eraisikutele kirjateenuse osutamist majanduslikult võimalikuks. Raske on prognoosida tulevikku nii ebastabiilses ärikeskkonnas.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077