Autor: Logistikauudised.ee • 8. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Helme häälekandjas 19. märtsil 1963 kirjutatakse: ”Paar aastat tagasi oli siin haruldaseks teateks, et Kalevi kolhoosi uut veoautot juhib naine. ,,On teistel ka aru, annavad kalli masina naisterahva kätte,”” torisesid taadid ja imestasid ka nooremad.

Aastates külanaised ei kartnud masina pärast: ,,Tüdruk tapab enda selle autoreoga ära,“ oli nende mureks. Kuid asjaosaline ise, noor naiskolhoosnik Asta Hussar, ei tundnud hirmu ei auto ega ka enda pärast. Ta oli Helme mehhaniseerimiskoolis äsja lõpetanud autojuhtide kursuse ning tundis end rooli taga hästi. „Teadsin, et ka enne mind on NSVL-i naised saanud hästi hakkama mitmesuguste masinate juhtimisega ning see andis mulle julgust," räägib Asta praegu oma õigest sammust.

Täna aastakümneid hiljem ei ole naine veoauto roolis enam mingi haruldus, ent naine tõstuki roolis paneb veel korraks seisatama ja imestusest kulme kergitama. On üldine arusaam, et materjalikäsitluse ja logistika valdkond on meeste maailm ning tõstukijuhid mehed. Naine, kes valib tõstukijuhi karjääri, peab aga olema suur, tugeva kondiga ja tehnilise taibuga. See ei vasta tõele arvestades asjaolu, et täna on tõstukid sobilikud nii meestele kui naistele nagu autodki. “Mehed ise peaksid oma kompleksidest vabaks saama,” kommenteerib teemat Einari Luik, Lasita Maja Production AS tehnikajuht.

Tõstukijuhtide koolitus ei ole olnud kunagi kättesaadavam kui praegu. Koolitus on jaotatud kahele päevale, esimesel päeval teooria ja teisel praktika. Eestis on arvestatavaid koolitajaid kümmekond. Huviline leiab sobiva koolitaja ka ise, juba olemasoleva töökoha vahendusel või saadetakse õppima läbi töötukassa.

Koolitusfirma Hemely Practika OÜ juhatuse liige Heli Halling Meiterni sõnul käivad neil koolitusel täna vaid üksikud naisterahvad. Mitte igal kursusel, aga kahe kolme kursuse peale kokku 1-2 naist.

Tartu Kutsehariduskeskuse koolitussekretär Evelin Truuve sõnul korraldavad nad tõstukijuhi koolitusi paari kuu tagant. Aastal 2018 oli kokku 115 koolitatavat neist 15 naist. Sellel aastal on olnud üks koolitus, milles osales kaks naist.

Arvamus naistest kui tõstukijuhtidest jaguneb kaheks. On ettevõtteid, kelle arvates naisterahvas tõstuki roolis on täiesti ennekuulmatu ja sobimatu. Teiste arvates on naistõstukijuhid täpselt sama efektiivsed kui mehed. Naistõstukijuht tagab parema tõhususe ja masina kulumine on väiksem, kuna naised on hoolikamad kasutajad.

Einari Luige sõnul on naised palju tähelepanelikumad. Nad märkavad probleeme tõstuki juures varakult ja annavad sellest kohe teada. Mitte siis, kui laagrid juba mööda põrandat laiali veerevad. Lisaks on naistõstukijuhid kohusetundlikumad ja tajuvad ohutunnet meestest paremini. Kas siiski jääb neist omadustest väheks?

Keemiatoodetega tegelevas ettevõttes on neljal naisel tõstukijuhiload, kuid keegi neist ei tööta tõstukiga, kuna eelistatakse roolis meesterahvaid näha. Elektroonikatööstuses on laojuhid naised ja nende ametioskuse juurde kuuluvad tõstukijuhiload, kuid taas teevad tõstukiga igapäevaselt tööd mehed.

Naised kasutavad tõstukit pigem nö hädaolukorras, kui meeste jõudu käepärast võtta ei ole. Ka siis eelistavad naised pigem virnastajat või kahvelkäru vastukaalutõstukile. Kaubaaluste peale ja mahalaadimist veoautole võimalusel välditakse, ent seda kindlamini tuntakse end siseladudes toimetades. Miks nii? Enics Eesti AS logistika juhataja Katty Mölleri sõnul ei ole üldse vahet kes sõidab. “See polegi miski meeste amet, aga naised hoiavad lihtsalt eemale.”

Kas siis naistega ei arvestata või pigem säästetakse? Kuus aastat neljasuunalise liikumisega tõstukit juhtinud Anne töötab puitmajade tootmisettevõttes ja on selle üks kahekümnest tõstukijuhist ning ainus naisterahvas. Ta tunnistab, et peab end igapäevaselt meeste silmis tõestama, et on vääriline rooli keerama. Aga teda kuulatakse ja tema arvamusega arvestatakse. Veel ütleb Anne: “Seda ametit ei maksa karta, proovige ära! Need müürid on ammu murtud, kus meeste ja naiste töid lahterdati. Naised saavad edukalt hakkama. See on kätte võtmise asi, kes natukenegi tehnika vastu huvi tunneb. Olge julged kandideerima!”

Ettevõtja, kellel on täna plaanis ametisse leida tõstukijuhti, võiks kindlalt kaaluda naiskandidaadi kasuks. Tööohutuse tagamiseks on väljaõpe, tõstukiload kergesti taotletavad. Tõstukijuhi elukutse on miskipärast alahinnatud. Enamasti jäetakse naised ametisse kandideerimisel sootuks tähelepanuta ehkki ametikohti tööturul jagu. Veelgi kurvem on asjaolu, et naistõstukijuhte küll koolitatakse, kulutatakse ressursse, kuid potentsiaali kasutatakse hoopis muudes töölõikudes.

Tiia Sugasepp, Laadur OÜ