Autor: Logistikauudised.ee • 1. märts 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alexela: LNG veok peaks end ära tasuma kahe aastaga

Veeldatud maagaasi paak on üsna keeruline süsteem, mis arusaadavalt mõjutab ka auto hinda.
Foto: Scania Eesti
Hiljuti jõudsid Eestisse kolm esimest Alexela tellitud Scania LNG-veokit, mis ootavad komplekteerimist ning esimese LNG-tankla avamist Jüris. Ettevõte loodab investeeringu tagasi teenida paari aastaga.

Esimeste veokite ostjaks on Alexela Oil,kes alates veebruarist veab kõikidesse oma tanklatesse üle Eesti ise kütust.

“Oleme alustanud oma transpordiettevõttega ja plaane tehes me täielikult välistasime diislikütusel töötavate veokite ostmise. Praegu me neid küll rendime, kuid ise me neid ostma ei hakka. See on üsna põhimõtteline seisukoht,” lausus Alexela Oil juhatuse liige Alan Vaht, kelle sõnul on aga peamine eesmärk siiski kõvasti raha kokku hoida.

“Praegu meil veel tõesti kasutamiskogemust ei ole, kuid arvestused näitavad, et vastavalt meie tavapärasele läbisõidule teenime LNG-veokitesse tehtud lisainvesteeringud tasa umbes kahe aastaga. Isegi veidi vähem, sest meie veokid sõidavad aastas umbes 180 000 kilomeetrit,” lisas ta.

Kulu võrreldav CNGga

Kuna mootorid on LNG- ja CNG-veokitel identsed ja hind tuleb kütustel sama, saab ka LNG-veoki tasuvusaja arvestamisel võtta aluseks senised kogemused CNG-veokiga. Suvest alates on Eestis olnud testis üks Scania CNG-veok, mida on katsetanud üle kümne ettevõtte ja mille läbisõit on juba üle 50 000 km.

“Tõsi, LNG-auto on natuke keerulisem ja kallim kui CNG-veok. Mootor on neil sama, kuid paak, kus kütus on vähemalt –130 kraadini maha jahutatud, eeldab üsna kallist tehnoloogiat, mis teebki LNG-auto kallimaks. Laias laastus on vahe umbes selline, et kui CNG-auto on diiselveokist ca 15 000 eurot kallim, siis LNG on sama palju CNG-veokist kallim,” rääkis Scania Balticsi peadirektor Janno Karu.

Eeliseks on tema sõnul aga oluliselt suurem tööraadius ehk kui CNG-auto puhul võib läbisõit ühe tankimisega ulatuda 4500–500 kilomeetri kanti, siis LNG puhul kuni 1100 kilomeetrini. “Kui on suurem läbisõit, võib gaasiveok end isegi ühe aastaga ära tasuda. Lisaks puudub AdBlue kulu, keeruline heitgaaside puhastussüsteem, auto on oma olemuselt lihtsam ja töökindlam. Lisainvesteering hakkab CNG puhul end ära tasuma kusagil 50 000 kilomeetrist aastas, rahaliselt väljendudes on kokkuhoid aastas sõltuvalt läbisõidust 5000 kuni 15 000 eurot,” võttis Karu kokku senised testitulemused.

Läbisõit sõltub aga paagi mahutavusest, mis omakorda sõltub sellest, kas auto on kahe- või kolmeteljeline. Kui on kaheteljeline veok, saab panna suurema paagi, kolmeteljelistele enam nii suurt paaki ei mahu.

Pisut väiksema paagiga on LNG-autodel läbisõit ca 900 kilomeetrit. “Ka meie autod on kolmeteljelised, kuid meile sellest täiesti piisab. Teeme Eesti-siseseid vedusid ja sõidame päevas keskmiselt 500–600 kilomeetrit,” lausus Vaht.

Tema sõnul tuleb juba lähitulevikus ka Tartusse üks LNG-veok, kui sealne LNG-tankla saab välja ehitatud. “Edasi kohaldame LNG tankimisvõimaluse Võrru, kuhu me niikuinii juba LNG-d veame. Edasi on plaan LNG-tankla Keilasse jne. Tanklavõrgustike areng sõltub suuresti sellest, kuidas veondusturg uuendustega kaasa tuleb.”

Võidab see, kes on kiirem

“Euroopa Liit toetab väga selgelt gaasilisi kütuseid ning tanklate taristu välja ehitamist ja sellele on ka Alexela viimastel aastatel hoogsalt õla alla pannud. Kui arvestada, et gaasilise kütuse aktsiis on 10% diisliaktsiisist, siis aitab see nii meil kui ka kogu veondussektoril tublisti raha kokku hoida. Diislikütus on praegu Eestis nii palju kallim, et konkurentsis olla. Võidab see, kes on kiirem gaasilistele kütustele üleminekul,” on Vaht veendunud.

Karu hinnangul võib oletada, et selle aasta lõpuks Eestis on müüdud juba üle 20 gaasiveoki. “Ostetakse väga erinevatesse sektoritesse, Pärnus sõidab juba üks Ragn Sellsi CNG-prügiveok, samuti on toodud Eestisse mitmeid kasutatud CNG-veokeid, kuid peamine kasutegur tuleb siiski uuest tehnoloogiast,” lausus Karu, kelle luureandmed ütlevad, et juba sel aastal saab CNG-d tankida ka Lätis Riia lähedal.

“See teeb juba igati normaalseks CNG-autoga ka Liepajast laevaga Saksamaale sõita. Seal pole CNG tankimisega enam mingit probleemi,” lisas ta.

MIS ON MIS?

CNG

Kokku surutud maagaas, mis on sõiduki paakides 200baarise surve all ja mis sobib kasutamiseks rohkem sõiduautodele ja veokitele, kes teevad siseriiklikke vedusid.

LNG

Veeldatud maagaas, mis väljub tehasest –162kraadise temperatuuriga spetsiaalsetes paakides. Mahajahutamisel ehk veeldamisel väheneb maagaasi ruumala 600 korda, mis annabki võimaluse sõita ühe paagitäiega kaks korda kaugemale. Sobib rahusvahelist vedu tegevatele veokitele.

Allikas: Alexela Oil

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077