Autor: Tõnu Tramm • 29. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõrge diisliaktsiis on riigi teadlik poliitika

Maagaasitankla Tartus.
Foto: Margus Ansu/Scanpix
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Rein Vaks tunnistas et praegune aktsiisipoliitika on riigi teadlik tegevus suunamaks tarbijaid vahetama oma sõidukiparki gaasilistel kütustel töötavate sõidukite vastu.

„Kui arvestada 17 sendi suurust erinevust lõunanaabritega, siis on kütuseaktsiisid kahtlemata teema, mis kõiki eestlasi otseselt mõjutab ja eriti toornaftaturu ebastabiilsuse taustal on ettemääramatus päris suur. Küll aga on aktsiiside juhtimine osa suhteliselt keerukast protsessist, mille üheks eesmärgiks on suunata tarbijaid oma käitumisharjumusi muutma,“ rääkis Vaks Äripäeva raadiosaatele Ärikliendid roolis.

Tema sõnul on antud juhul tegemist pigem mitte maksurahade teadliku Lätti suunamise, ega Exceli-põhise riigijuhtimisega, vaid sellega, et Euroopa Liit ja sealjuures Eesti, on võtnud endale kohustusi vähendada oluliselt õhku paisatavate saasteainete kogust.

„Just diislikütus on selles osas kõige mürgisem. Edasi tuleb mootoribensiin jne. Neist mõlemast oluliselt puhtam on aga maagaas, mille levikut Eesti on otsustavat toetama asunud. Nii tanklate rajamist kui biometaani tehaste ehitamist. CNG autot võidavad aina enam populaarsust ja selles osas julgen ma küll öelda, et paljuski just tänu aktsiisipoliitikale on Eesti oma maagaasipoliitikaga teistest riikidest sammu võrra ees,“ nentis Vaks ja lisas, et loomulikult ei saa ta sajaprotsendiliselt väita, et praeguseid aktsiise mitte mingil juhul ei alandata.  

„Otsused, kas ja kui palju aktsiisi tõsta või langetada, on siiski poliitilised, valimised on tulemas ja me ei tea täna keegi, kuhu suunas see arutelu liikuma hakkab. Täna ei ole aga ükski poliitiline partei andnud mõista, et aktsiisi langetamine oleks nende peamisi prioriteete.“

Suund õige aga aktsiisi tuleks ikkagi langetada

Saates teise külalisena osalenud Alexela Oil juhatuse liige Alan Vaht tunnistas, et suund gaasilistel kütustel sõitvate sõidukite poole on õige, kuid praegust diisliaktsiisi oleks hädavajalik siiski langetada.

„Seda eeskätt sisevedusid teostavate transpordiettevõtete ellujäämise pärast. Läti ja Leedu vedajad võtavad neilt töö ära, CNG ja LNG veokid on täna kõikidel tootjatel küll olemas, kuid esialgu on nende tootmismahud veel liiga väiksed ning autode omahind liiga kõrge selleks, et kogu transpordisektor saaks piltlikult üle öö nende peale üle minna. Küll aga tasub nende soetamise peale mõtlema hakata, sest ühel hetkel kui keegi selle sammu ära teeb ja saab sellega konkurentsieelise, siis alles läheb tormijooksuks,“ ütles Vaht.

„Tellisime ka ise omale kütuse transportimiseks Scaniast kolm LNG veokit. Selleks avame novembris Jüris esimese LNG tankla ja autod saame kätte järgmise aasta kevadel, mis on veel suhteliselt mõistlik periood. Aga kui ühel hetkel see pauk ära käib, võivad tellimusjärjekorrad ulatuda mitte enam kuudesse, vaid aastatesse,“ on Vaht veendunud.

Tema sõnul on gaasilise veokile ülemineku tasuvusaeg langenud juba alla kahe aasta, pigem isegi juba pisut enam kui üks aasta. „Kõik sõltub muidugi läbisõidust, kuid isegi need 14-tonnised veokid, millega me veame laiali balloonigaasi ja mille läbisõit on vaid 80 000 km aastas, on mõistlik osta CNG gaasimootoriga.“

Gaasiaktsiisi tõusu pole vaja karta

Vahi sõnul on Euroopa Lidul väga ambitsioonikad eesmärgid vähendada CO2 saastet aastaks 2030 40% võrra 2010. aastaga võrreldes samal ajal, kui kõik prognoosid näitavad, et autode arv kahekordistub. „Täna ongi kõige käegakatsutavam lahendus on gaasi peale üleminek, sest elekter ja vesinik on veel pisut liiga kauge tulevik.“   

Rein Vaks lisas, et gaasiliste kütuste hind ei ole ka nii heitlik kui fossiilsete kütuste oma. „On võimalik enam-vähem ennustada, milline saab lähiaastatel olema biogaasi hind ja tegelikult on see päris oluline ressurss, mis tänu stabiilsele turule ettevõttele kätte jääb.

Samuti ei usu ta, et riik peaks lähiajal gaasiaktsiisi tõstma. „Suurim probleem siiamaani ongi olnud küsimus, mis saab gaasiaktsiisiga. Riigil on pikaajaline eesmärk võtta kasutusele olulises mahus alternatiivset kütust. Ja ei ole riigil mingit tahtmist hakata iseendale selles osas vastu töötama. On vastu võetud põhimõtteline otsus, et gaasiliste kütuste aktsiis on 10% diislikütuse omast ja sellest hoitakse igal juhul kinni.“    

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077