Kõrge diisliaktsiis on riigi teadlik poliitika

Maagaasitankla Tartus.
Maagaasitankla Tartus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Rein Vaks tunnistas et praegune aktsiisipoliitika on riigi teadlik tegevus suunamaks tarbijaid vahetama oma sõidukiparki gaasilistel kütustel töötavate sõidukite vastu.

„Kui arvestada 17 sendi suurust erinevust lõunanaabritega, siis on kütuseaktsiisid kahtlemata teema, mis kõiki eestlasi otseselt mõjutab ja eriti toornaftaturu ebastabiilsuse taustal on ettemääramatus päris suur. Küll aga on aktsiiside juhtimine osa suhteliselt keerukast protsessist, mille üheks eesmärgiks on suunata tarbijaid oma käitumisharjumusi muutma,“ rääkis Vaks Äripäeva raadiosaatele Ärikliendid roolis.

Tema sõnul on antud juhul tegemist pigem mitte maksurahade teadliku Lätti suunamise, ega Exceli-põhise riigijuhtimisega, vaid sellega, et Euroopa Liit ja sealjuures Eesti, on võtnud endale kohustusi vähendada oluliselt õhku paisatavate saasteainete kogust.

„Just diislikütus on selles osas kõige mürgisem. Edasi tuleb mootoribensiin jne. Neist mõlemast oluliselt puhtam on aga maagaas, mille levikut Eesti on otsustavat toetama asunud. Nii tanklate rajamist kui biometaani tehaste ehitamist. CNG autot võidavad aina enam populaarsust ja selles osas julgen ma küll öelda, et paljuski just tänu aktsiisipoliitikale on Eesti oma maagaasipoliitikaga teistest riikidest sammu võrra ees,“ nentis Vaks ja lisas, et loomulikult ei saa ta sajaprotsendiliselt väita, et praeguseid aktsiise mitte mingil juhul ei alandata.  

„Otsused, kas ja kui palju aktsiisi tõsta või langetada, on siiski poliitilised, valimised on tulemas ja me ei tea täna keegi, kuhu suunas see arutelu liikuma hakkab. Täna ei ole aga ükski poliitiline partei andnud mõista, et aktsiisi langetamine oleks nende peamisi prioriteete.“

Suund õige aga aktsiisi tuleks ikkagi langetada

Saates teise külalisena osalenud Alexela Oil juhatuse liige Alan Vaht tunnistas, et suund gaasilistel kütustel sõitvate sõidukite poole on õige, kuid praegust diisliaktsiisi oleks hädavajalik siiski langetada.

„Seda eeskätt sisevedusid teostavate transpordiettevõtete ellujäämise pärast. Läti ja Leedu vedajad võtavad neilt töö ära, CNG ja LNG veokid on täna kõikidel tootjatel küll olemas, kuid esialgu on nende tootmismahud veel liiga väiksed ning autode omahind liiga kõrge selleks, et kogu transpordisektor saaks piltlikult üle öö nende peale üle minna. Küll aga tasub nende soetamise peale mõtlema hakata, sest ühel hetkel kui keegi selle sammu ära teeb ja saab sellega konkurentsieelise, siis alles läheb tormijooksuks,“ ütles Vaht.

„Tellisime ka ise omale kütuse transportimiseks Scaniast kolm LNG veokit. Selleks avame novembris Jüris esimese LNG tankla ja autod saame kätte järgmise aasta kevadel, mis on veel suhteliselt mõistlik periood. Aga kui ühel hetkel see pauk ära käib, võivad tellimusjärjekorrad ulatuda mitte enam kuudesse, vaid aastatesse,“ on Vaht veendunud.

Tema sõnul on gaasilise veokile ülemineku tasuvusaeg langenud juba alla kahe aasta, pigem isegi juba pisut enam kui üks aasta. „Kõik sõltub muidugi läbisõidust, kuid isegi need 14-tonnised veokid, millega me veame laiali balloonigaasi ja mille läbisõit on vaid 80 000 km aastas, on mõistlik osta CNG gaasimootoriga.“

Gaasiaktsiisi tõusu pole vaja karta

Vahi sõnul on Euroopa Lidul väga ambitsioonikad eesmärgid vähendada CO2 saastet aastaks 2030 40% võrra 2010. aastaga võrreldes samal ajal, kui kõik prognoosid näitavad, et autode arv kahekordistub. „Täna ongi kõige käegakatsutavam lahendus on gaasi peale üleminek, sest elekter ja vesinik on veel pisut liiga kauge tulevik.“   

Rein Vaks lisas, et gaasiliste kütuste hind ei ole ka nii heitlik kui fossiilsete kütuste oma. „On võimalik enam-vähem ennustada, milline saab lähiaastatel olema biogaasi hind ja tegelikult on see päris oluline ressurss, mis tänu stabiilsele turule ettevõttele kätte jääb.

Samuti ei usu ta, et riik peaks lähiajal gaasiaktsiisi tõstma. „Suurim probleem siiamaani ongi olnud küsimus, mis saab gaasiaktsiisiga. Riigil on pikaajaline eesmärk võtta kasutusele olulises mahus alternatiivset kütust. Ja ei ole riigil mingit tahtmist hakata iseendale selles osas vastu töötama. On vastu võetud põhimõtteline otsus, et gaasiliste kütuste aktsiis on 10% diislikütuse omast ja sellest hoitakse igal juhul kinni.“    

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0821122
Brasiilia reaal BRL 4,27 -0.0163835
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0460076
Filipiinide peeso PHP 59,82 0.2312255
Hiina jüaan CNY 7,71 -0.0375794
Hongkongi dollar HKD 8,94 0.0033575
Horvaatia kuna HRK 7,43 -0.0471139
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0095157
India ruupia INR 81,12 0.2124952
Indoneesia ruupia IDR 16158,13 0.0529426
Islandi kroon ISK 137,63 0.0218023
Jaapani jeen JPY 124,56 0.0883889
Kanada dollar CAD 1,51 -0.1057921
LAV rand ZAR 15,67 0.2687226
Lõuna-Korea vonn KRW 1277,92 -0.0023475
Malaysia ringgit MYR 4,68 -0.0661714
Mehhiko peeso MXN 21,69 0.1394352
Norra kroon NOK 9,73 -0.0934282
Poola slott PLN 4,29 0.0676401
Rootsi kroon SEK 10,26 -0.1294379
Rumeenia leu RON 4,69 -0.0213074
Singapuri dollar SGD 1,55 0.0777303
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.216623
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0176585
Taani kroon DKK 7,46 -0.0388376
Tai baht THB 36,09 -0.2380242
Tšehhi kroon CZK 25,54 -0.0117444
Türgi liir TRY 6,11 0.3104621
Ukraina grivna UAH 31,86 -0.1425957
Ungari forint HUF 319,35 -0.0125239
USA dollar USD 1,14 -0.0438789
Uus-Meremaa dollar NZD 1,68 -0.0950175
Valgevene rubla BYN 2,45 -0.040873
Vene rubla RUB 75,60 0.0578339

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019