2. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Projekti Twin Port 3 raames rajatakse Tallinna Vanasadamasse ja Helsingi Läänesadamasse laevadele automaatsildumise ning kaldaelektrisüsteemid, et vähendada müra ning õhureostust sadamate piirkonnas.

Kõik kolm Tallinna–Helsingi liinil reisiparvlaevadega reisijaid teenindavad laevaoperaatorit modifitseerivad oma laevasid, et sadamas seismise ajal oleks võimalik diiselmootorid välja lülitada, et tagada vaikne, vibratsiooni- ning heitgaasivaba reisijate ning sõidukite teenindamine.

Toetuse abil uuendab Tallinna Sadam ka oma turvasüsteeme ning jätkab reoveekanalisatsioonisüsteemide rajamist, et suurendada võimekust võtta reisiparvlaevade reovett vastu kõikidel kaidel Tallinna Vanasadamas.

Lisaks eelmainitule plaanib selle projekti raames laevafirma Tallink oma reisiparvlaevale Megastar lisada akupatareid, mida laetakse reisi vältel ning mis annab võimaluse sadama akvatooriumis liikuda ainult elektrienergia jõul. 

Helsingi Sadama juhatuse esimehe Ville Haapasaari sõnul saavad mõned Helsingi Läänesadama piirkonna tänavad lisarajad, üks trammiliin suunatakse ümber ning sadama piirkonnas sujuvama liikluse loomiseks ehitatakse uus sild. Samuti rajatakse uus multimodaalne terminal Lääneterminal 2 juurde.

Twin Port 3 projekt viiakse ellu aastatel 2018–2023. Suurima mahuga investeeringud projektis teevad Helsingi linn ja Helsingi sadam, vastavalt 27 ja 24 miljoni euro ulatuses. Tallinna Sadama investeeringute maht on 16 miljonit ja kolmel laevaoperaatoril kokku 4 miljonit eurot.

Esimesed kaks Twin Port projekti keskendusid reisiterminalide arendamisele (D-terminal Tallinnas ja Lääne-terminal 2 Helsingis), Muuga–Vuosaari liini avamisele ja LNGd kütusena tarvitava reisiparvlaeva Megastar liinile toomisele. Uue, Twin Port 3 projekti keskmes on järjest kasvava Tallinna–Helsingi laevaliini liiklusega kaasnevate keskkonnamõjude vähendamine sadamates ja nende ümbruses.

Mereühenduse infrastruktuuri toetuseks mõeldud raha tuleb Euroopa Ühendamise Rahastu programmist (CEF – Connecting Europe Facility).

Autor: Äripaev