Laanet: "Kui sul on EIT kodus, on kõik hästi!"

Kalle Laanet ja Kadri Simson Paide Arvamusfestivalil.
Kalle Laanet ja Kadri Simson Paide Arvamusfestivalil.

EIT tähendab "tõlgituna" seda, et kui sul on kodus Elekter, Internet ja Transport, siis on kõik eluks vajalik olemas. Selle Kalle Laaneti välja öeldud tõdemusega algas Paide Arvamusfestivalil arutelu elu võimalikkuse üle maal ilma autot omamata.

Tänavuse Paide Arvamusfestivali üks ava-aruteludest kandis nime „Liikumisvõimaluste tulevik, ehk kuidas elada maal ilma autot omamata?“ Arutelu juhatasid sisse Helelyn Tammsaar ja Keiu Telve Rakendusliku Antropoloogia Keskusest, kes olid käinud välitöödel Saaremaal ja kaardistanud ära sealsed tüüpelanikud ning nende transpordivajadused ja- võimalused.

Ühtekokku tõid nad esile kaheksa maal elavat inimtüüpi, alates kahe lapse emas Annikast, kes ei pääse liikuma, sest autot tal ei ole, lube samuti mitte ning lapsevankriga ei mahu bussi. Lisaks 15 aastane Sandra, keda vanemad enamasti autoga kooli viivad ning kes peab tööpäeva lõpuni ema töö juures passima, et koos koju sõita.

Anu, kes on pere autojuht ja kes kulutab enamiku päevast lapsi kooli ja huviringidesse viimisega. Ain, kellel on oma auto ja aitab ka teisi transportida, ehkki parema meelega ajaks ta omi asju üksinda. 87 aastat vana Elfriide, kes istub enamiku ajast kodus, vaid vahel harva käib teiste abiga arsti juurde ja surnuaial. Pensionär Vello, kellel on oma päevinäinud auto ja piisavalt vaba aega, et aidata Elfriidel mõõduka tasu eest linnas ja surnuaias käia. Jne.

Ilma oma autota omamata Lümandas elada ei saa, oli antropoloogide sõnul 90% küsitletute seisukoht. Enamikel on peres isegi kaks autot. Ühistransport täidab heal juhul vaid inimeste vajadused, kes liiguvad 9 ja 17 vahel, ehk käivad tööl. Tööl käivatel inimestel on aga reeglina juba auto olemas ning ühistransporti nad nii ehk naa ei kasuta.

Kogukonna autojuht - tulevikulahendus?

Küll aga on nende hinnangul välja kujunemas nn kogukonna autojuhid, kellel on aja jooksul tekkinud kontaktid, oma võrgustik ning kellel on aega. Nagu toosama pensionär Vello, kes oma autoga väikest pensionilisa teenib. Sellistes inimestes on kogukonna transpordi korraldamisel suur potentsiaal, oli antropoloogide kokkuvõte küsitlusest. 

Teise ettepanekuna nägid nad „Omadega koju“ nõudepeatust, ehk linnaservas asuvat peatust, kuhu inimesed saavad koguneda ajal, mil ühistransport hetkel ei liigu. Suure tõenäosusega sõidab sealt mingil hetkel mööda mõni oma küla elanik, kes saab ta sealt peale võtta ja lootus mitu tundi varem koju jõuda on suur. Kui ei, siis lõpuks tuleb buss ikkagi. Samuti on aktiivselt saarlaste seas kasutusel erinevad Facebooki sõidugrupid, eriti populaarne on Tallinna ja Saaremaa vaheline sõidujagamine. Võõraga saarlased ühte autosse istuda ei pelga ning usaldus omakandi rahva vastu on suur.

Lisaks leiavad antropoloogid, et kohalikes omavalitsustes on lahendatud küll koolibusside probleem, kuid huvikoolibussidele pole üldse mõeldud. Ka rattateid võiks olla rohkem. Nt Kihelkonna-Lümanda vahel. Sellest, mida tähendab paljukõneldud nõudepõhine transport, enamik inimestest eriti aru ei saa. Või mis vahet on sõidujagamisel ja nõudepõhisel transpordil?

Antropoloogide välja toodud kaheksa näidet esindavad laias laastus üle terve Eesti maal elavaid inimesi. Millised on võimalikud lahendused nende liikumisvajaduste rahuldamiseks, sel teemal arutlesid Paides majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Saaremaa vallavolikogu liige Kalle Laanet, endine Põlva maavanem Igor Taro, nutika ühistranspordi entusiast Pirko Konsa jt. Kes mida arvas?

Kalle Laanet: „Kui EIT on kodus, on kõik hästi!“

„Üks Saaremaa mees ütles kenasti: Kui sul on EIT kodus, siis on kõik hästi. EIT tähendab tema sõnul aga Elektrit, Internetti ja Transporti. Olen temaga täielikult nõus, sest kui need kolm asja on olemas, siis areneb ka piirkond.“

„Selgitustöö selles osas, mida tähendab nõudepõhine transport, on ääretult oluline ja seda selgitustööd on vaja oluliselt rohkem teha. Esmalt peame selle definitsiooni aga iseendale selgeks tegema.“

„Minu lihane vend on keeranud bussirooli 10 aastat ja tema kinnitab, et tasuta ühistransport ei ole inimesi bussidesse juurde toonud.“ 

Igor Taro: „Tuleb võtta eeskuju eraettevõtlusest“

„Ühistransport on toetav teenus, et inimese saaks kätte oma põhivajadused: käi arsti juures, tööl, koolis jne. Meie peres on kaks autot, naabri peres on neid kolm. Mis tähendab, et me ei saa selleta hakkama. Samal ajal sõidavad paljud bussid pooltühjalt. Me peame suutma oma piiratud ressurssidega saavutada võimalikult efektiivne lahendus. Põlvamaal hakati hakati katsetama nõudepõhise transpordi elemente. See näitas, et sama taseme saavutamine on võimalik 40% väiksemate kuludega. Ülejäänud raha tuleks aga suunata täiendavate liikumisvõimaluste tagamiseks.“

„Isegi kui meil pole tõesti täiesti tühjalt sõitvaid liine, siis on reise, mis läheb riigile maksma 18 eurot inimese kohta, isegi 40 eurot inimene. Ehk efektiivsuse ruumi on meil meeletult ja selliste numbrite juures ei saa me rääkida, et taksosõit oleks meeletult palju kallim.“

„Põlvamaal oli olukord, kus tahtsime ära kaotada bussiliini, mida kasutas 2-3 inimest ja see oli väga ebarentaabel. Arutasime tõsiselt, et kuidas lahendada see olukord muul moel, näiteks autoga sõites. Aga selgus, et olemasolev regulatsioon seda võimalust ei toeta. Süsteem peaks olema oluliselt paindlikum.“

„Kogu ühistranspordi lahendus on iseenesest ju lihtne. Tuleb võtta eraettevõtluses edukaks osutunud kliendikeskse lähenemise mudelid, nagu näiteks Taxify ja Uber ning maapiirkondades eemaldada riigi kaasabil turutõrge, mis ei lase eraettevõtlusel nendes piirkondades tegutseda.“  

Kadri Simson: „Erinevate transportide sünergiat tuleks rohkem ära kasutada.“

„Ühel rahvusvahelisel konverentsil ütles üks Prantsusmaa esindaja, et tema arvates peaks olema liikumisvõimalus üks kodaniku põhiõiguseid. Praegu on aga tekkinud suletud ring: mida rohkem on eraautosid, seda vähem on maakonnaliinidel sõitjaid ja seda hõredamaks muutuvad ka liinid. Vanasti oli igas külas pood ja autot polnudki vaja. Nüüd me oleme muutunud Ameerikaks, kus on linnades suured kaubanduskeskused ja sinna pääsemiseks vajame autot. See omakorda välistab inimeste mõttemaailmas kõik muud liikumisvõimalused.“

„Kas me saaksime võtta mõnest teisest riigist eeskuju? Räägitakse Soomest, kus omavalitsuse kulul tuleb koju takso. Soome on palju erinevaid lahendusi katsetanud ja ega ideaalselt pole sealgi leitud. Taksovariant on väga kulukas, mida Eesti eelarve välja ei kannaks. Küll aga liiguvad meil maapiirkondades koolibussid, sotsiaaltransport ja ühistransport igapäevaselt sama trajektoori ja siin on küll sünergia, mida tuleks rohkem ära kasutada.“

„Saame konkreetsema pildi maapiirkondade liikumisvajadustest ette siis, kui kõikides maakondades rakenduvad viipekaardid. Siis me saame täpsema ülevaate, kust inimesed peale tulevad, kuhu sõidavad jne.“ 

Pirko Konsa: „Peaasi, et häid ideid jälle ära ei „menetleta“.“

„Kui me tahame, et maal elu jätkuks, on kõige olulisem, et lastega pered saaksid maal mugavalt liikuda. Me oleme harjunud mõtlema, et kui sul pole autot, siis on ainsaks lahenduseks liinipõhine ühistransport. Nagu näitas ka antropoloogide tehtud küsitlus, et inimesed on ise hakanud leiutama alternatiivseid liikumisvõimalusi ja nüüd on küsimus, kuidas sellele hoogu juurde anda. Mulle väga meeldib mõte kogukonna autojuhist. Seda on võimalik väga edukalt rakendada. Kasvõi nii, et kusagil on mingi number kuhu helistada, panna oma nimi kirja ja auto tuleb järele. See ei pruugi olla sugugi kallim.“

„Nõudepõhise transpordi planeerimisel ei tasu üle pingutada, ehk kui me liiga palju planeerime, tsentraliseerime jne, läheb see kokkuvõttes taas liiga kalliks. Pigem peaks riik võtma nn toetava seisukoha, ehk kui kusagil piirkonnas tekib vajadus mingit liiki transpordi järele, peaks olema riik suuteline seda operatiivselt toetama.“

„Olemasolevad transpordilahendused on juba sada aastat vanad. Riigisektor on aga harjunud kogu aeg menetlema. Inimene peab esitema avalduse, siis seda menetletakse jne. Täna on võimalik tulla välja hoopis teistsuguste lahendustega. Poodides on e-poed, kaup tuuakse koju kätte, ei pea sotsiaaltöötaja tegema tervet tööpäeva, et vanainimestele toitu vedada jne, jne. Mõtteviisi muutmine on oluline.“

„Peaks olema mingi standard, kui kiiresti saab inimene teatud piirkonnas käia ära arsti juures, poes või mujal. Edasi on juba tehniline küsimus. Väga lihtne on keskvalitsusel öelda, et las kohalik omavalitsus lahendub. Aga kas sellele on üldse võimekust seda lahendada?“

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 -0.5904059
Brasiilia reaal BRL 4,82 -0.1885268
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0051143
Filipiinide peeso PHP 63,05 -0.2594239
Hiina jüaan CNY 8,00 -0.0449579
Hongkongi dollar HKD 9,15 -0.1331238
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0161658
Iisraeli seekel ILS 4,18 -0.052585
India ruupia INR 84,83 0.1144718
Indoneesia ruupia IDR 17328,47 -0.2541355
Islandi kroon ISK 127,83 0.4794844
Jaapani jeen JPY 131,11 0.3520857
Kanada dollar CAD 1,51 -0.6628601
LAV rand ZAR 17,31 -0.599404
Lõuna-Korea vonn KRW 1309,45 -0.4008458
Malaysia ringgit MYR 4,83 -0.0248278
Mehhiko peeso MXN 21,90 -0.4975486
Norra kroon NOK 9,52 -0.3288957
Poola slott PLN 4,29 -0.2117018
Rootsi kroon SEK 10,39 -0.1796419
Rumeenia leu RON 4,64 0.0344701
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.1871958
Suurbritannia nael GBP 0,89 0.0450603
Šveitsi frank CHF 1,13 0.1245109
Taani kroon DKK 7,46 -0.0026811
Tai baht THB 38,01 -0.1198376
Tšehhi kroon CZK 25,43 -0.0589599
Türgi liir TRY 7,41 0.4338454
Ukraina grivna UAH 32,85 0.0578753
Ungari forint HUF 323,57 -0.29274
USA dollar USD 1,17 -0.1454732
Uus-Meremaa dollar NZD 1,77 -0.2365531
Valgevene rubla BYN 2,46 -0.9895016
Vene rubla RUB 78,63 -1.1205197

Valdkonna töökuulutused

EDUKAS SUURETTEVÕTE otsib TARNEAHELA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

24. september 2018

ITELLA ESTONIA otsib TRANSPORDIJUHTI

Itella Estonia OÜ

27. september 2018