Kuidas autoparki säästlikult hallata?

TCO, ehk autopargi kogukulu jälgimine on pargi haldamisel väga oluline.
TCO, ehk autopargi kogukulu jälgimine on pargi haldamisel väga oluline.

Autopargi kogukulu ehk moodsa nimega TCO (total cost of ownership) koosneb üheksast alamkulust, millest igaüks mõjutab enamal või vähemal määral ettevõtete rahakotti. Millele ühe või teise kulurea puhul tähelepanu pöörata, et autopargi haldamine võimalikult soodne oleks?

Äripäeva raadio saates Ärikliendid roolis võeti TCO pulkadeks lahti ja analüüsiti teemat üksikasjalikult. Seda aitasid teha SKO Motors OÜ juhatuse liige Maario Orgla, ALD Automotive müügijuht Risto Ojassaar ja Ecofleet Eesti müügijuht Marko Rebane

Kas ettevõtjad oskavad autot ostes TCO-le piisavalt tähelepanu pöörata?

Maario Orgla (MO): Tõepoolest, üks asi on auto hind aga palju on ka muid komponente, mis auto ülalpidamiskulusid mõjutavad. Esimese asjana muidugi huvitab ostjaid endiselt hind, teise asjana kindlustus, viimasel ajal on hakatud küsima ka hoolduse maksumust. Ehk need kolm küsimust on täna juba üsna igapäevased, kuid ega väga palju kaugemale ei nähta.

Ärikliendid on muidugi pisut rohkem teadlikumad ning oskavad küsida ka muid detaile: kuidas on selle autoga sõita, milline on jääkväärtus jne. Vaadatakse asja kuumakse põhiselt, kilomeetrihinda ei osata eriti vaadata. Nagu ka ei osata tähelepanu pöörata varuosatarnetele, asendusauto võimalustele jms. Vähemalt mitte enne kui on kolm nädalat ilma autota olnud. Pärast seda osatakse juba väga hästi küsida. Allahindluse saamine ei ole enam esmane, nagu mõned aastad tagasi.

Kas täisteenusliising või tavaline finantseerimine?

Risto Ojassaar (RO): Kui võrrelda täisteenusliisingut tavafinantseerimisega, siis esmapilgul tundub jah, et täisteenusliising on oluliselt kallim. Loomulikult ongi, sest see sisaldab lisaks auto hinnale ja panga finantseerimisele ka kõiki teisi kulusid: hoolduseid, kindlustusi, rehvivahetusi, jooksvaid kuludetaile jms.

Ettevõtted on hakanud järjest rohkem aru saama, et mõistlik on võtta kokku kogukulu. Vaadatakse juba hästi konkreetselt kilomeetrihinda ja nad hea meelega arvestavad kõik muud kulud juba kuumakse sisse, sest need tuleb maksta niikuinii. Olgu see uus kojamees, lambipirn või piduriklots, uued rehvid jne. Kui need on juba kuumakse sisse arvestatud, siis on ka tegelik kilomeetrihind lihtsalt tuletatav.

Lisaks muidugi ajakulu. Paljudele maksab töötund rohkem kui käia ise teeninduses, rehvivahetuses, pesulas jne. Kasvõi juba eelarve koostamise on kindel igakuine summa oluliselt lihtsam, rääkimata mugavusest, kui sul viiakse ja tuuakse auto rehvivahetusse ja tagasi, rehvid on kusagil laos, mitte kontorinurgas jne.

Kõige olulisem on siin õiget läbisõitu ennustada. Kui ei ennustata õieti, saab seda ka keskel muuta, ehk jääkväärtust ümber arvestada ja seda nii ühes kui teises suunas. Ehk kui sõidetakse vähem, saab kuumaksu allapoole tuua, kuna rehvidele hooldustele jms kulub vähem.

Milliseid nõuandeid Ecofleet ettevõtetele autopargi haldamiseks jagab?

Marko Rebane (MR): Eks me natuke ka nõustame aga peamiselt anname tööriista, millega neid kogukulusid ise paremini kokku arvutada ja enda jaoks selgemaks teha. On olnud juhtumeid, kus mõne auto ühe kilomeetrihind ettevõttes on üle euro, ehk odavam oleks sõita taksoga. Ehk siis kui mingi autoga sõidetakse ettevõttes rohkem, mõnega vähem, tasub need autod alati ettevõttesiseselt ümber mängida, et autopargi kogukulu jääks mõistlikkuse piiresse.

Autopargi haldustarkvarad annavad hea ülevaate ka kütusekulust, ehk sellest kuidas keegi sõidab. Sõidustiili analüüsiga on võimalik hoida kokku nii mõnedki liitrid, mis aasta kokkuvõttes teeb juba päris suure summa. Tarkvara on üles ehitatud selliselt, et juht saab tagasisidet oma eksimustest ja ta saab oma sõidustiili vastavalt sellele korrigeerida. Väga levinud praktika on, et ettevõttesiseselt tekib omamoodi võistlus, kes teeb parema juhtimisskoori ja selleks on loodud suisa eraldi preemiaprogrammid.

Sõidustiili analüüs vähendab ka avariisse sattumise ohtu, rehvide kulumist jne. Tavaline efekt pärast selliste süsteemide kasutuselevõttu on see, et autoparki vähendatakse, sest olemasolevad suudetakse efektiivsemalt ära kasutada ning mõnes ettevõttes on seda „õhku“ tühisõitude ja väärkasutuse arvelt sees olnud tervelt 40% jagu. Tõusev trend on autode ühiskasutamine, ehk kui ettevõttes on näiteks sada töötajad ja kümme autot, siis läbi tarkvara saavad nad neid autosid ametisõitudeks broneerida.

Statistika kohaselt on kõige suurem kulu hoopis hinnalangus. Kas ei oleks mõistlik ikkagi vähekasutatud auto kasuks otsustada?

MO: Mingites piirides see võib nii olla, kuid see uskumus, et kui saab liising läbi, ostan auto välja ja õnn on kohe uuel, ei päde. Ühel hetkel on vaja üle elada suurem remont ühe autoga, siis teisega ja kui neid kogub aasta juba kaks-kolm, siis ei tule kindlasti see enam odavam kui uue auto liisingut maksta. Ära ei tasu unustada ka tehnoloogia arengut, et iga põlvkonnaga muutuvad autod järjest säästlikumaks.

Millest TCO koosneb ja mida iga kulurea juures tähele panna? 

Tarneaeg 

MO: Siin tuleb silmas pidada nii autode kui varuosade tarneaega. Kui midagi läheb katki, kas vajalik jupp kohe olemas, et auto seisma ei jääks?  Auto tarneaeg on samuti oluline, sest kui see on ikka 2-4 kuud või kauem ja sa pead vana auto ära andma, tekib küsimus, mida ma vahepeal teen? Peab äkki rentima? See on taas lisakulu. Ehk automüüjatel on piisava laovaru omamine väga oluline, et kliente mitte kaotada.

RO: Olukord tarnetega on hetkel üsna „huvitav“, sest autotehased peavad minema uue kütusemõõtmise tehnoloogia peale ja on räägitud isegi tootmispausidest. Ehk kui klient soovib just sellist autot nagu ta tahab, siis võib tihtilugu minnagi tarne isegi poole aasta peale ja veel enamgi.

Soetusmaksumus

RO: Pealtnäha üsna must-valge osis kogukuludest, ehk mida soodsam, seda odavam, kuid see ei pruugi sugugi alati nii olla. Ehk me näeme igapäevaselt, kuidas kallima ostuhinnaga auto osutub kogukuludes soodsamaks kui odavam auto. Kas siis kütusekulu, hoolduse või mille iganes muu arvelt. Just tegime hinnapakkumise, kus automaatkastiga auto kuumakse tuli täpselt sama, mis 1500 eurot odavamal manuaalkäigukastiga autol. Ehk ei tasu letihinda alati väga takerduda.

Kütusekulu

MR: Väga palju sõltub juhist ja pideva analüüsi silme ees hoidmisel on siin päris suur roll. Olen näinud ettevõtteid, kus on seinal edetabel, mida iganädalaselt uuendatakse ja see sunnib kõiki pingutama ning ettevõte teab, keda oleks vaja säästliku sõidu koolitusele, keda mitte.  

RO: Auto valides on muidugi oluline mõelda sellele, millised saavad olema läbisõidud ja vastavalt sellele otsustada, mis mootoriga auto osta. Kui osta diisel, siis eeldab see ka suuremat läbisõitu, sest ta soetushind on kallim. Kui sõidetakse linnas, tasub mõelda näiteks hübriidile või gaasile jne. Kusjuures vahe diislil ja bensiinil ei olegi enam väga suur. Alles tegime ühe arvutuse, kus murdepunktiks oli juba 40 000 km.

MO: Seda oskab jah iga ostja küsida, et kui palju konkreetne auto kütust võtab aga arvestada seda rahasse ringi kogukulude mõistes, väga veel ei osata. Igasugused kalkulaatorid on netis saadavad ja see tasub alati läbi mängida.

Garantii

MO: Kaubamärgiti on garantii pikkus üsna erinev. Keskmine jääb 3-4 aasta piiresse, Korea autodel 5-7 aastat, täna saab seda enamikel markidel ka juurde osta. Küll aga on oluline vaadata garantiitingimusi. Seal võib esineda välistusi, mis ilmnevad alles siis, kui midagi juhtub. Siin tuleb ka mängu tarnekindlus, ehk kui midagi juhtub, siis millal saab auto uuesti korda. 

Finantskulu

RO: Eks siin on kõige olulisem osa liisingu intressil ja vormistamistasudele, kuid kui vaadata kogukulu, siis moodustavad need üsna väikese osa kogukuludest.

MR: Kindlasti on oluline osa finantskulus ka erinevad maksud: erisoodustusmaks erasõitudelt, kas tegemist on sõiduauto või tarbesõidukiga, ehk mis osas on võimalik käibemaksu tagasi saada jne. Ehk ka siin tasub väga hoolikalt mõelda, milline lahendus on kõige mõistlikum.

Kasutus

MO: Siin on muidugi peamine motivatsioon autot heaperemehelikult kasutada, et oleks vähem lisakulusid remondi näol, kuid ma omalt poolt lisaksin siia juurde ka teatavad turvalisust tõstvad lisaseadmed, mille soetamisele tasub mõelda. Kui auto sõidab palju mööda Eestit ringi, siis peaks püsikiirusehoidja olema juba elementaarne lisavarustus. Juht saab keskenduda maanteele, ei pea nina spidomeetris passima ja ka oht trahvi saada on väiksem. Lisaks rooli korrigeerivad sõiduraja jälgimissüsteemid, mis vähendavad tublisti võimalust sattuda vastassuunavööndisse, kuid ka väsitavad juhti oluliselt vähem. Mul on hea meel tõdeda, et aina enam ettevõtete juhte oskavad sellele tähelepanu pöörata.

Jääkväärtus

RO: See on paras ennustus, ehk kui palju selle autoga sõidetakse, sest ilmselgelt on järelturul hinna peamine tegur läbisõit.

MO: Kindlasti tasub autot soetades mõelda sellele, et mitte langeda madala kuumaksu lõksu, mis on saavutatud tänu kõrgele jääkväärtusele liisingulepingus. Tuleb vaadata ikka konkreetse mudeli tegelikku turuväärtust viie aasta pärast ja kui liisingumakse jääkväärtus on sellest kõrgem, võib juhtuda, et autost vabanemiseks tuleb sellele peale maksta või siis temaga võiduka lõpuni sõita.

Kindlustus

RO: Eks mida suurem park, seda soodsamaks on võimalik ka kindlustuskulu saada.

MR: Olen kokku puutunud ka autoparkidega, kus kaskokindlustus ei ole, on remondifond ja selle kaudu püütakse TCO-d madalamana hoida.

MO:  Kindlasti tasub küsida võrdlevaid pakkumisi, sest erinevate kindlustusfirmade maksed erinevad kohati kordades. Aga siin ei pruugi ka kõige odavam olla kõige parem, ehk küsimus, on kus ja milliste varuosadega autot remonditakse, kui see peaks sattuma avariisse.

Hooldus:

RO: Siin on kõige olulisem jälgida hooldusvälpa, millest tänapäeva autod aegsasti ise teada annavad ja seda mitte maha magada.  Ja loomulikult küsida autot ostes iga mudeli hooldusvälpa ja -kogukulu liisingperioodi jooksul. Need andmed on müüjatele teada. On oluline vahe, kas hoolduses tuleb käia iga 15 000 või 30 000 km järel.

 

Kommentaar

Autopargi pidamisel on TCO kõige olulisem

Kristen Int, Ramirent Baltic AS tehnikajuht

Oleme Ramirendi autoparki hallates lähtunud mitmest meie arvates ettevõttele kasulikust põhimõttest. Me usaldame oma töötajaid, kes kasutavad ettevõtte autosid ja eeldame, et töötajad kasutavad sõidukeid heaperemehelikult. Olen kuulnud ettevõtetest, kes GPSi vahendusel kontrollivad oma autojuhtide käitumist liikluses kiirenduste ja järskude pidurdamisteni välja ja teevad vastavaid ”edetabeleid”. Meil selline kontroll puudub, sest inimesi ei motiveeri kontroll ning meie arvates paneb raamid aastane läbisõidu- ja kütuselimiit. Motiveerime enda inimesi sellega, et iga kolme aasta järel saavad nad sõita uue ametiautoga. Liisinguperioodi lõpus sõidukeid tagastades on näha, et masinad on heas korras ning usaldus on end ära tasunud.

Autode kasutajate tagasiside on äärmiselt oluline. Tarbeautode soetamisel peab lähenema loominguliselt, kuna erinevaid võimalusi on palju ning optimaalse lahenduse leidmiseks tuleb teha tihedalt koostööd auto tegeliku kasutajaga, et ei maksaks „tühja“ lisavarustuse eest mida reaalselt ei kasutata ning vastupidi.  

Autopargi pidamise juures on kõige olulisem sõidukite ülalpidamise kogukulu ehk TCO, mis aitab teha ratsionaalseima otsuse. Sõiduki soetamisel on tähtis hind, varustus ja konfiguratsioon, kuid auto omamise kogukulu saab täiesti läbipaistvaks alles pikema perioodi vältel. Suures plaanis oleme kogenud, et uue autoga on odavam sõita.

Me liisime autod kolmeks aastaks ja esimese liisinguperioodiga on meie autode läbisõit tavaliselt 100-150 tuhat kilomeetrit. Näiteks müügimehed sõidavad 30-40 tuhat kilomeetrit aastas. Liisinguperioodi lõpus me vaatame, et tarbesõiduk on sõitnud läbi 100 tuhat, aga võiks kesta 200 tuhandeni. Sel juhul pikendame liisingut ja kilometraaži selle võrra, kui palju me arvame, et konkreetne masin võiks ilma suuremate lisakuludeta kesta.

Üldiselt, teisel liisinguperioodil lisanduvad remondikulud, mis kasvatavad ülalpidamiskulusid. Nii näiteks purunes ühel meie tarbeautol 200 000 kilomeetri läbisõidu järel kardaan, teisel hooratas. Kardaani remont tegi 1000 eurot lisakulu, enne seda olid autol vaid hoolduskulud. Autod saavad Harjumaal kõva vatti ja sellise läbisõidu puhul on need harva esinevad rikked täiesti normaalsed. Paariks päevaks remonti minek on probleemne, sest teenuse osutamine katkeb, kuid võtame nendel puhkudel rendiauto.  

Osad ettevõtted teevad oma tarbeautodele topelthooldusi poole hooldusvälba peal, kuid me ei ole seda vajalikuks pidanud ja käime hoolduses tehase poolt ette antud aegadel. Samuti pole me ostnud lisagarantiid, kuna garantiijuhtumeid on meil olnud väga vähe. Populaarne on ka täisteenusliising, kus rendiettevõte administreerib autoparki kliendi eest. Klient maksab iga kuu fikseeritud summa kus on „kõik hinnas“. Tegime analüüsiks kalkulatsiooni ja selgus, et palju kallim ei olegi. Hetkel me seda ei kasuta, kuna soovime kuludel detailselt silma peale hoida ning vastavalt tulemustele järgmiste mudelite otsused teha.

Ramirendil on Baltikumi autopargis kokku ligi 150 sõidu- ja tarbeautot. Sõiduautodega sõidavad müügimehed ja administratsioon ning tarbeautodega tehnikud, autojuhid  ja rendipunktide juhid. Meie autopark koosneb vaid Volkswageni sõidukitest, muretsesime need minihankega.

Oleme oma otsusega rahul, selle kasuks rääkis TCO ja kvaliteedi suhe, autopargi lai mudelivalik ning lai esinduste võrgustik, mis säästab aega hoolduste korraldamisel. Räägitakse, et kõiki mune ühte korvi panna ei ole mõtet, kuid võtsime riski ja tänase seisuga on see ennast ära tasunud. Valikus oli ka muid laia mudelivalikuga automarke, kui ka kompositsioon mitmest erinevast margist. Me saame oma autopargis muudatusi teha, kui peaks vajadus tekkima.

Autode soetamisel annab müügiesindus hinnangulise kalkulatsiooni, kui palju kulusid üks või teine auto tekitab. Meie üllatuseks on TCO paika pidanud ja olenevalt autodest isegi kuni 10% odavam, kui lubatud. Palju sõltub ka kütuse- ja rehvihindadest.

Minu käest küsitakse alatihti, milline on hea auto. Oleneb muidugi kasutusvaldkonnast, aga hea tarbeauto sõidab probleemide- ja lisakuludeta 200 000 km. Hea sõiduauto võiks olla selline, kuhu rooli istud hea meelega, mitte kohustusest.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 -0.2402365
Brasiilia reaal BRL 4,78 -0.3335557
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0255768
Filipiinide peeso PHP 63,72 -0.197353
Hiina jüaan CNY 8,07 -0.1559657
Hongkongi dollar HKD 9,17 -0.304563
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.100934
Iisraeli seekel ILS 4,21 -0.2181128
India ruupia INR 85,20 -0.4091079
Indoneesia ruupia IDR 17485,15 -0.4061185
Islandi kroon ISK 128,73 -0.0310631
Jaapani jeen JPY 132,58 -0.3007971
Kanada dollar CAD 1,52 -0.2295684
LAV rand ZAR 16,77 -0.7212179
Lõuna-Korea vonn KRW 1308,32 -0.4837679
Malaysia ringgit MYR 4,86 -0.2095618
Mehhiko peeso MXN 22,32 -0.1511973
Norra kroon NOK 9,54 -0.3282081
Poola slott PLN 4,28 -0.1678635
Rootsi kroon SEK 10,37 -0.0366466
Rumeenia leu RON 4,66 0.0365089
Singapuri dollar SGD 1,60 -0.3296635
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.1344086
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0880437
Taani kroon DKK 7,46 -0.058971
Tai baht THB 38,07 -0.1827574
Tšehhi kroon CZK 25,60 0.0312622
Türgi liir TRY 7,18 -0.972159
Ukraina grivna UAH 33,02 0.0854698
Ungari forint HUF 323,49 -0.2066881
USA dollar USD 1,17 -0.3058364
Uus-Meremaa dollar NZD 1,77 -0.2429653
Valgevene rubla BYN 2,47 0.3619357
Vene rubla RUB 77,30 -0.2240639

Valdkonna töökuulutused

ITELLA ESTONIA otsib ANALÜÜTIKUT

Itella Estonia OÜ

27. september 2018

ITELLA ESTONIA otsib TRANSPORDIJUHTI

Itella Estonia OÜ

27. september 2018