Villem Tori: ümbrikupalk on veonduses nagu kasvaja

Villem Tori
Villem Tori

Eesti Autoettevõtete Liidu tegevjuht Villem Tori on otseütlemisega mees, kes seisab oma seisukohtade eest vankumatult nagu sepanael aidaukses. Eriti karm on ta nende ettevõtete suhtes, kes ümbrikus palka maksavad.

Palgateema, ehk võrdse konkurentsi tagamine, on Eesti Autoettevõte Liidu juhtkonna jaoks olnud teema, millega on tegeldud juba aastaid. Villem Tori tõdeb tänase Äripäeva vahel ilmunud Logistikauudised erilehele antud intervjuus, et see on nagu lumepall, mis on veerema hakates paisunud meeletu kiirusega.

Täismahus intervjuu Villem Toriga:

Transpordisektoris on meeletu konkurents, kas on veel üldse kohti, kust annab veel midagi kokku hoida?

Tõsi ta on, juhtide töötasu tõuseb pidevalt, samuti kütusehind jne. Ainus, kuidas me suudame oma konkurentsivõimet parandada, on parem ja täpsem logistika ning ettevõtja enda kasumi kärpimine. Ehkki, ega sealt pole ka juba ammu enam midagi võtta. Mitte kusagilt mujalt pole enam kokku hoida. Kõik veosed on pandud paika kellaajaliselt, minutilise täpsusega ning sa ei tohi kusagile hiljaks jääda. See omakorda seab juhtidele topelt vastutuse.

Siis pole ilmselt ka ime, kui juhtidele mustalt palka makstakse?

See on tohutu suur probleem, sest kui üks konkurent on võtnud kätte ja hakanud mustalt maksma, saades sellega konkurentsieelise, siis mis variandid teistel üle jäävad? Sisuliselt mitte midagi muud peale selle, et kas lõpetada tegevus või hakata ka mustalt maksma. See on nagu lumepall, mis korra veerema hakates kasvab tohutu kiirusega.

Kui suureks see pall on juba tänaseks paisunud?

Ikka päris suureks. Maksuameti andmetel maksab 42% ettevõtetest alla 600 eurost brutopalka. Ajal, mil isegi 1500-eurose netopalgaga on raske juhti leida.  Ehk olukord on tõesti juba väga kriitiliseks muutunud.

Kuidas oleks võimalik seda ohjata?

Mina ei näe muud võimalust, kui elektrooniline veosesaatedokument riiklikul tasandil kohutuslikuks kõikidele vedudele. Toon eeskuju ümarpalgivedudest, kus võeti eesmärgiks kasutada ainult e-veoselehte. RMK kirjutas selle oma hangetesse sisse ja seadis selle üheks tingimuseks, saeveskid ajasid selja sirgu, et nemad ilma e-saateleheta palki vastu ei võta, maksuamet sai teada kes kui palju saeb, kuhu müüb, keskkonnaministeerium sai kätte tegelikud kogused, mida meie metsades liigutatakse jne, jne. Ehk üsna lühikese aja jooksul korrastus kogu süsteem. Nüüd katsetame sama formaati ka puistainete veol koos asfaldiliiduga ja loodame siiralt, et lähiaastatel on Eestis kõik veosed juba elektrooniliste saatedokumentidega.

Milliseid lisandväärtuseid e-veoseleht veel annab?

Kindlasti aja ja ressursi kulu kontrollorganitele ja vedajatele. Ei ole enam politseil vaja minna kaaludega tee äärde ning kulutada enda ja vedajate väärtuslikku aega. Kõik anomaaliad tulevad süsteemis kohe välja ja kui need ilmnevad, siis lähedki ja kontrollid seda konkreetset sõidukit, mitte kõiki vedajaid.

Samuti saab riik teada kui palju veeti piima, kui palju teravilja või mida iganes. Maksuamet näeb ära, et üks firma on teinud ära viie mehe töö aga palgakulu näitab ainult ühe mehe oma. Ehk neid lisandväärtuseid on äärmiselt palju.

Kuuldavasti ei ole vedajad sellest uuendusest just väga vaimustuses?

Eks vastuseisu ikka on. Kardetakse, et äkki konkurendid näevad kui palju ja mida sa vead, äkki on süsteem liiga keeruline jne. Tegelikkus on aga hoopis vastupidine. Mitte keegi peale iseenda ja järelevalveametnike ei pääse nendele andmetele ligi. Ja igast päringust jääb jälg maha. Ehk kui mingi ametnik on teinud pidevalt kellegi kohta päringuid, siis tekib kohe küsimus, kas see on õigustatud huvi või luurab ta minu järel mõne konkurendi huvides? Kogu süsteemi haldamine on oluliselt kiirem ja lihtsam ning lisaks saab ka ettevõtja ise põhjaliku ülevaate oma tegevusest. Ehk nagu metsandussektor näitab, ei taha pärast elektroonilisele veoselehele üleminekut enam keegi ühtegi paberlehte näha.

Milliseid muudatusi veel oleks vaja seadusandluses teha, et veondussektorit korrastada?

Eks neid ajast ja arust seaduseid on meil palju. Kasvõi toosama ülekaalu teema. Riik lubab maksimaalseks eksimuseks 3% aga see on absurdne. Oleme teinud 2000 kontrollkaalumist ümarpalgiga, kus keskmine tegelik erinevus tuli kusagil 7%. Täpsest samast hunnikust võetud palk on pealt võttes 7% kergem kui maapinnalt võttes ja mahuliselt on koormad täpselt identsed. Soomes on 10% eksimust lubatud, meil aga 3%. See on täiesti absurdne.

Millised võimalused oleks vedusid efektiivsemalt korraldada?

Kindlasti tuleks autorongide koosseisud üle vaadata. Täna kasutame me peamiselt poolhaagiseid aga võib-olla on paljudes kohtades kasulikum kasutada näiteks hoopis vahetatavate kastidega täishaagiseid? Ostad ühe auto ja erinevad kastid ning haagised vastavalt tööiseloomule. Pikad poolhaagisekastid on näiteks teede-ehituses päris ohtlikud. Märg kruus ei kipu maha tulema, see jääb kasti etteotsa kinni, kast tõuseb kõrgele üles ja keerab auto lihtsalt külili. Sellised olukorrad on üsna sagedased.

Millal teie arvates isejuhtivad veokid meie teedele võiksid jõuda?

Lähema 50 aasta jooksul mina küll ei näe, et meie tavaliikluses oleksid veokid, mille kabiinis pole ühtegi inimest. See eeldab vastavat infrastruktuuri ja see ei vasta veel ühestki otsast isejuhtivate autode nõuetele. See, et auto suudaks ise midagi otsustada ilma toetavate süsteemideta, seda juttu ma ei suuda eriti tõsiselt võtta. See, kui üks auto sõidab teise taga ja kõik liigutused on sünkroniseeritud, on hoopis teine teema. Aga ise otsuseid vastu võtta inimmõistuse tasemel ei suuda ükski auto veel niipea.

Autoettevõtete Liit koondab ka bussiettevõtteid, milline on teie suhtumine tasuta ühistransporti?

See oli algusest peale selge, et tasuta ühistransport inimeste liikumist oluliselt ei mõjuta. On piirkondi, kus pole midagi muutunud, on piirkondi, kus kasvas hüppeliselt. Näiteks Viljandis folkfestivali ajal ja kuumade suveilmadega käidi seal lihtsalt tasuta bussiga järves ujumas. Nagu ka Narva-Jõesuus, kui Narva inimesed hakkasid tasuta rannas käima. Inglismaal on ka üks piirkond, kus on tasuta bussiliiklus. Seal kasutavad inimesed seda pubides käimiseks. Ei pea purjus peaga rooli istuma.

Aga kui tõsiselt rääkida, siis mingi iva on selles siiski olemas. Esiteks andis see tõuke ühiskondlikuks aruteluks. Teiseks, kui mingil liinil isegi tasuta ei sõideta, siis järelikult on midagi väga mäda. Asi on vaja ümber vaadata. Kas graafik on vale või kas üldse sellisel juhul on selles piirkonnas bussiliiklus vajalik? Läbi selle saame ehk oluliselt parema pildi sellest, kuhu ja kui palju busse on vaja ja kus need sootuks ära kaotada.

Me maksame niikuinii juba koolibusside eest, peame vedama liikumispuudega inimesi ja vanureid, järgi jäävadki vaid inimesed, kes käivad tööl. Veame siis juba need ka tasuta ära, vähendame liikluskoormust maanteedel ja saastame vähem õhku. Sest nagu on öelnud mitmed Euroopa poliitikud, et inimese kolm põhiõigust on haridus, arstiabi ja liikumisvabadus. Võtkemgi siis asja sedapidi. 

Ehk aitavad need teadmised paremini käivitada ka nõudepõhist transporti?

Minu jaoks on küsimus, mis asi see nõudepõhine transport üldse on? Sellest muudkui räägitakse aga mitte keegi pole suutnud seda defineerida. Kas see on mingit kindlat marsruuti sõitev transport, mis korjab inimese peal sealt kus ta parasjagu seisab, kas see on see kui ma saan selle koju tellida ja siis loksuda pärast mitu küla läbi inimesi peale korjates teadmata, kui palju neid täna on ja millal ma ükskord kohale jõuan? See on vaja täpselt defineerida ja lahti seletada. Minu jaoks on nõudepõhine transport võimalik ainult nii, kui on kindlal marsruudil sõitev buss, mis võtab inimese peale sealt, kust inimene ise tahab ja paneb ta maha seal, kus ta soovib. Loomulikult tehes seda ohutult, ilma teisi liiklejaid takistamata.

Liiklusohutus tundub olevat teile samuti südamelähedane teema?

Liiklusohutus paneb mind vägagi muretsema, sest me justkui räägime kogu aeg valedest asjadest. On kahte sorti liiklusõnnetusi: need, mis juhtuvad niikuinii, ehk mida juht ei saa ära hoida. Metsast hüppab loom ette, puu kukub maha, tee variseb kokku vms. Teised on õnnetused, mis on tingitud inimfaktorist ja vot nendega peaksime oluliselt rohkem tegelema. Me räägime kogu aeg lubatud piirkiirusest ja selle ületamise ohtlikkusest. Kiiruse ületamine ei ole aga põhjus, vaid pigem inimese vale mõtteviisi tagajärg.  Õnnetus võib juhtuda sõltumata kiirusest. Olulisem on, et liiklejad näeksid tervikpilti. Ehk mida üks või teine situatsioon võib valearvestuse korral endaga kaasa tuua.

Kui me oleme liikluses koos sõiduautode, veoautode, busside, jalgrataste ja teiste liiklusvahenditega, siis me peame arvestama, et kõigil neil on erinev eesmärk ja siia on juba konflikt sisse programmeeritud. Kui sa sõidad koduteeotsast välja ja tahad sõita vaikselt lähimasse külapoodi, siis võta kõrvale, lase mööda veokid ja bussid, kellel on oma kindlad sõidugraafikud. Vastasel juhul koguneb sinu taha kolonn, milles on ka uljad sõiduautojuhid, kes hakkavad kohe tegema ohtlikke möödasõite jne. Meie esmane ülesanne on olla liikluses viisakas ja teistega arvestav.

Mida teha, et seda mõtteviisi muuta?

Kui juhtub inimfaktoriga õnnetus, tuleks välja selgitada selle tegelikud põhjused. Kas keegi ei andnud teed, kas keegi tegeles roolis kõrvaliste asjadega vms. Põhjused on alati erinevad ja just nendest tuleks põhjalikumalt rääkida. Meie räägime aga ainult piirkiiruse ületamisest ja trahvime neid, kes keset lagedat põldu enne asula lõpu märki sõidavad 70 km/h. Samal ajal kui asulas endas sõitis seesama juht võib-olla 40 km/h, kuna seal liiguvad inimesed ja ta oskas tegelikku ohtu adekvaatselt hinnata.

Või teine moment, kiiruseületamine möödasõidul. See on enamatel juhtudel hädavajalik, et manööver ohutult sooritada aga meil karistatakse selle eest täie rauaga. Ehk eesmärk pole mitte liiklusohutus, vaid karistamine igal võimalusel ja see ongi põhjus, miks meie liiklejad ei näe enam tervikpilti: istutakse ninapidi spidomeetris, et mitte trahvi saada ja see omakorda tekitab uusi ohtlikke olukordi: piisab sekundiks tähelepanu teelt kõrvale suunata või millimeetri jagu liigutada rooli vales suunas, kui oledki vastassuunavööndis.

Kui jutt liiklusele juba läks, siis kuidas suhtute nendesse uhketesse megaristimikutesse ja ringristmikutesse, mida meil hoolega ehitatakse? Kas need täidavad liiklusohutuse eesmärki?

Mis puudutab ringristmikke, siis jah, neid on tõesti palju, nad on tüütud ja need ei meeldi kellelegi. Aga kui mõelda niipidi, et kui nende asemel oleks tavalised ristmikud, siis ei suudaks neid keegi reguleerida nii, et läbilaskevõime oleks võrdne ringristmikuga. Ehk ummikute vältimiseks on nad siiski omal kohal ja enamasti vajalikud.

Mis puudutab aga viadukte ja uusi megaristmikke, siis tekib küll küsimus, et milleks?! Eriti Mäo, Jõhvi, Tartu ringtee ristmikud. Inimesed eksivad seal ära, jäävad keset teed seisma, sest nad ei saa enam aru, kuhu nad peavad sõitma. Üleval on endiselt ohtlikud ristumised peateega, piisaks lihtsast nelja sõõrikuga lahendusest nagu mujal maailmas, oleks odavam, ohutum jne, jne.

Kui vaadata, kes neid projekteerib, kes ehitab ja kes neid hiljem ka hooldab, siis tegelikult on see tihtilugu üks ja seesama firma?

Jah, ka mulle tundub, et siin ongi küsimus pigem selles, et kui on EL raha jagamine, siis projekteeritakse kohe nii, et maksimaalselt raha „ära tuua“. Mõistlik ei ole selline lähenemine aga mitte kuskilt otsast. Ja tõesti, üks asi on projekteerimine ja ehitamine, teine see, milline raha kulub hiljem nende megaristmike hooldamiseks. Ja kui kaua need vastu peavad, seda me ka ei tea. Keskmiselt lisandub meie teedele igal aastal 6% jagu sõidukeid juurde. Ja minu jaoks on veel üks küsimus, millele ma vastust pole saanud - Rail Baltica.

Mis selle Rail Balticaga on?

Näiteks ei ole keegi konkreetselt suutnud vastata küsimusele, kas suurematel ristmikel läheb rong maa alt või maa pealt? Kui maa pealt, siis kas autodele tehakse viaduktid või tunnelid? Kui tunnelid, siis kui suured? Kui autod tahetakse maa alla suunata, siis tekivad kohe probleemid. Meil veetakse palju ülegabariidilisi veoseid maanteedel, nagu äsja tuulikulabasid Paldiskist Ida-Virumaale. Kuidas nad Rail Balticust üle saaksid?

Olen seda küsinud erinevatelt inimestelt ja saanud täiesti erinevaid vastuseid. Üks ütleb, et ära muretse, autod sõidavad ülevalt. Teine ütleb, et ei, hoopis rong sõidab ülevalt, autod suunatakse tunnelisse. Ehk sellest miskipärast avalikult ei räägita. Ja me ei tea, kas see, kes projekteerib, omab kogu infot selle kohta, mida meie tööstus ja transport tegelikult vajab? Riigil peaks olema selge seisukoht, kas meile on oluline puitmajade või suurte mahutite eksport, mille transport eeldab vastavat taristut või ei ole ja projekteerimisel sellest lähtuma. Rong on suhteliselt standardse mõõduga ja selle tunnelisse suunamine on palju lihtsam.

Mida arvata Operaili plaanist panna käima konteinerrong ja viia maanteedelt ära tuhandeid konteinereid?

Ma huviga ootan seda. Juulis pidi startima, kohe on september, ei kippu ega kõppu. Väga raske on uskuda, et see on ajaliselt mingit pidi maanteetranspordiga konkurentsivõimeline. Isegi Lääne-Euroopas pole saadud rongi Hamburgist Itaaliani käima, sest maanteetransport tuleb kiirem ja kliendile mugavam. Ka veokite rongidega vedamisse ma ei usu, sest kohe tekib küsimus, et milleks siis veokijuhtidele üldse palka maksta kui ta mitu päeva rongis loksub. Siin on lahendamata momente väga palju.

Lõpetuseks, mida ootate Autoettevõte Liidu liikmetelt, et nende huvid saaks paremini kaitstud?

Ootaksin rohkem ühist ja üksmeelset tegutsemist erinevate seisukohtade kujundamisel. See aitaks oluliselt kaasa nende eesmärkide elluviimisel, milleks me kokku oleme tulnud. Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud, kuid ideed ja mõtted, kuidas miskit paremaks muuta, on veel tähtsamad. Seda viimast võiks küll rohkem olla. 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,61 0.2551973
Brasiilia reaal BRL 4,83 0.2884057
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0204551
Filipiinide peeso PHP 63,24 0.5485158
Hiina jüaan CNY 8,02 0.3954251
Hongkongi dollar HKD 9,18 0.2446269
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.0053883
Iisraeli seekel ILS 4,19 0.2175212
India ruupia INR 84,59 0.1740737
Indoneesia ruupia IDR 17365,77 0.0547929
Islandi kroon ISK 129,03 0.1396973
Jaapani jeen JPY 131,34 0.2289377
Kanada dollar CAD 1,51 0.2455046
LAV rand ZAR 16,91 -1.2488032
Lõuna-Korea vonn KRW 1312,19 0.5609754
Malaysia ringgit MYR 4,84 0.0992966
Mehhiko peeso MXN 21,91 -0.0355953
Norra kroon NOK 9,61 0.9893079
Poola slott PLN 4,29 0.1306976
Rootsi kroon SEK 10,36 0.1043488
Rumeenia leu RON 4,65 0.036578
Singapuri dollar SGD 1,60 0.2065469
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.2477757
Šveitsi frank CHF 1,13 0.1594614
Taani kroon DKK 7,46 -0.0201094
Tai baht THB 37,88 0.1642106
Tšehhi kroon CZK 25,54 0.1607654
Türgi liir TRY 7,25 -0.49255
Ukraina grivna UAH 32,82 0.3285794
Ungari forint HUF 323,34 0.1176616
USA dollar USD 1,17 0.2655929
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 -0.4082327
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.4374668
Vene rubla RUB 77,56 -0.353435

Valdkonna töökuulutused

ITELLA ESTONIA otsib TRANSPORDIJUHTI

Itella Estonia OÜ

27. september 2018

ITELLA ESTONIA otsib ANALÜÜTIKUT

Itella Estonia OÜ

27. september 2018