Piirikaubanduse tulem: ligi pool miljonit tonni CO2 aastas

Valkas asuv alkoholipood Alko 1000.
Valkas asuv alkoholipood Alko 1000.

Teise riiki odavamate kaupade järele ostureisile suunduvad Balti riikide elanikud läbivad selleks aastas kokku 3,7 miljardit kilomeetrit, mis tähendab 487 400 tonni CO2, selgub Hollandi uurimisinstituudi Regioplan ja konsultatsioonifirma EY poolt läbi viidud uuringust.

“Üldiselt on suuremates keskustes elavad Baltimaade inimesed üsna sarnases seisus teiste Euroopa riikide inimestega, kui arvestada kaubanduspindade mahtu ning igaühe keskmist teekonda lähimasse poodi,” kommenteeris EY Eesti vanemkonsultant Andrus Arbeiter.

“Samas näitavad uuringutulemused, et ka kaupmehed peavad üha enam tundma muret inimeste valmisoleku üle võtta odavamate kaupade soetamiseks ette pikki reise.“

Arbeiteri sõnul läbitakse välisriiki odavamate kaupade järele ostureisile suundudes sageli 100-200 korda pikem vahemaa võrreldes oma kodupoega. Ta lisas, et see annab taaskordset kinnitust järeldusele – naaberriigist ostlemine pole vaid piiriäärsete elanike harjumus, vaid kujunemas normaalsuseks ka kaugemates keskustes.

EY ja Regioplani uuringu põhjal ulatub arvestuslik vahemaa, mida kolme Balti riigi elanikud välisriigis ostlemiseks läbivad lisaks oma igapäevaliiklemisele, 3,7 miljardi kilomeetrini aastas.

“Kui räägitakse piiriülesest ostlemisest, räägitakse sageli maksu- ja töökohtade keeles. Samas näitavad need andmed, et samavõrra teemakohased probleemid on ka koormus teedele ja kaasnev keskkonnamõju ehk kaudselt kaasnevad kulud kogu ühiskonnale,” märkis Regioplani ekspert Jerzy Straatmeijer.

Arvestades vaid seda mõju, mis kaasneb autoga välisriiki ostureisile suunduvate inimeste näol, on piiriülesel ostlemisel kolme Balti riigi elanike ökoloogiline jalajälg hinnanguliselt 487 400 tonni süsihappegaasi (CO2) eraldumine. Kogumõju on tõenäoliselt isegi kõrgem, kui võtta arvesse ka teiste transpordiliikidega reisivad piiriüleste ostude sooritajad.

“Selline heitmete määr vastab kogusele, mida paiskab välisõhku ühes aastas üks kivisöel töötav 100-kilovatise võimsusega elektrijaam,” märkis Andrus Arbeiter. “Samas arvestades, et Euroopa Liidus puudub võimalus inimeste liikumisvabadust piirata, saab piirikaubandusest tulenevat keskkonnamõju vähendada vaid inimestes majanduslikku ajendit ehk hinnaerisust kaotades.”

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.3006461
Brasiilia reaal BRL 4,24 0.2484678
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,66 -0.0670073
Hiina jüaan CNY 7,82 0.1203724
Hongkongi dollar HKD 8,81 0.2367026
Horvaatia kuna HRK 7,42 0.008084
Iisraeli seekel ILS 4,15 0.1931854
India ruupia INR 81,55 -0.2141432
Indoneesia ruupia IDR 16732,56 0.7234364
Islandi kroon ISK 138,31 -0.0216857
Jaapani jeen JPY 128,16 0.383802
Kanada dollar CAD 1,49 0.0336564
LAV rand ZAR 16,20 -0.2351898
Lõuna-Korea vonn KRW 1272,25 -0.3633829
Malaysia ringgit MYR 4,71 0.3471483
Mehhiko peeso MXN 22,83 -0.0240817
Norra kroon NOK 9,55 0.0010467
Poola slott PLN 4,30 -0.0627455
Rootsi kroon SEK 10,26 -0.0516549
Rumeenia leu RON 4,65 0.0107481
Singapuri dollar SGD 1,55 0.0515232
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.0343721
Šveitsi frank CHF 1,14 0.1940377
Taani kroon DKK 7,46 -0.0053627
Tai baht THB 37,05 -0.3852606
Tšehhi kroon CZK 25,92 0.0347303
Türgi liir TRY 6,14 0.3216379
Ukraina grivna UAH 31,37 0.2496061
Ungari forint HUF 322,15 0.0994314
USA dollar USD 1,12 0.2585362
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.2692676
Valgevene rubla BYN 2,40 0.2504801
Vene rubla RUB 76,26 0.2084029

Valdkonna töökuulutused