Finnairi tippjuht: alla 500 kilomeetri pole mõistlik lennata

Finnairi jätkusuutliku arengu direktor Kati Ihamäki.
Finnairi jätkusuutliku arengu direktor Kati Ihamäki.

Finnairi jätkusuutliku arengu direktor Kati Ihamäki ütles intervjuus Äripäevale, et pole mõttekas lennata alla 500 kilomeetri, sest see ei tasu end ära.

Finnairi ühe tippjuhi Kati Ihamäki sõnul on tänapäeval sageli kahe linna vahel odavam lennata kui rongiga sõita, kuigi rongiga oleks keskkonnasäästlikum.

Ihamäki esines möödunud reedel Paides Arvamusfestivalil. Intervjuus Äripäevale selgitas ta jätkusuutlikkust lennundussektoris, rääkis kulude kokku hoidmise viisidest ning mõtiskles odavlennufirmade ärimudeli tuleviku üle.

Kuidas mõista jätkusuutlikkust lennunduse kontekstis?

Kõigi sektorite jaoks on oluline vähendada oma mõju keskkonnale. Samuti on olulised sotsiaalne ja majanduslik mitmekesisus ja vastutustundlik käitumine. Lennundusvaldkonna jaoks on keskkonnamõjud muidugi eriti suured. Meie eesmärk on luua väärtust ühiskonnale ja samal ajal olla keskkonnasäästlik.

Mis see ühiskonna seisukohast tähendab?

Me loome palju töökohti ning teisalt loome ühendusi erinevate ettevõtete vahel. Ma arvan, et viimase üks hea näide oli eelmisel aastal, mil olin ÜRO poliitikafoorumil Soome delegatsiooni üks liige.

Tegu oli väga suure sündmusega. Seal oli ka Aafrika esindajaid, kellest üks ütles, et nad vajavad lennundust just selleks, et oma tooteid turgudele viia ning oma riiki arendada. Samas peab seda kõike tegema jätkusuutlikult. Turism on samuti oluline.

Kui rääkida Euroopa lennundusturust, siis missugused ärimudelid on jätkusuutlikud? Võtame näiteks odavlennufirmad, kus piletid on odavad, samas ka töötajate palgad on madalad… Kas seda saab jätkusuutlikuks pidada?

Ma saan küll ainult Finnairi poolelt rääkida, aga kui tahta rahuolevaid kliente, peavad olema ka rahulolevad töötajad. See tähendab omakorda palkasid ja muid boonuseid, mida maksta. Need peavad olema tasakaalus.

Kui rääkida aga keskkonna kohta, siis kuigi ma olen lennundussektorist, võin ma öelda, et süsiniku hind on liiga madal ja pileti hinnas ei peegeldu see üldse. Tänapäeval on sageli kahe linna vahel odavam lennata kui rongiga sõita, kuigi rongiga oleks keskkonnasäästlikum. Seda mõistagi siis, kui raudtee on juba olemas. Me Soomes ütleme, et pole mõttekas lennata alla 500 kilomeetri, sest see ei tasu end ära.

Kas inimesed hoolivad sellest? Lennukiga saab ju kiiremini.

Ma arvan, et inimesed muutuvad jätkusuutlikkusest aina teadlikumaks, kusjuures noorem generatsioon näib olevat palju teadlikum. Nii toit, eluase kui ka reisimine – seda kõike peab vaatama tervikuna.

Kui inimesed saavad teadlikumaks, siis kas võib öelda, et lõpuks keegi enam ei kasutagi odavlennufirmat?

See oleneb. Odavlennufirmadel on sageli väga uued lennukid ja heitgaase on seega vähem. Ma ei ütle, et üks ärimudel on jätkusuutlikum kui teine. Mõtleme kas või luksuslennukitele, mis on raskemad ning saavad kanda vähem reisijaid, sest reisijal on näiteks oma isiklik ruum. Ma arvan, et jätkusuutlikkust peab vaatama tervikuna. Nagu te ütlesite, siis on siin ka küsimus selle kohta, kui palju makstakse töötajatele, kui rahuolevad on reisijad.

Kas te lennundusvaldkonna eksperdina tunnete, et lennundusfirmad lähevad jätkusuutliku ideega kaasa?

Võrreldes varasemaga on kogu tööstus muutunud keskkonnateadlikumaks. Keegi pole selle vastu. Esile on kerkinud erinevaid teemasid, näiteks mis toitu lennul pakutakse ehk kas toit on tervislik, kuidas kasutatakse ja käiakse ümber plastiga. Nüüd lihtsalt peab edasi liikuma sotsiaalsete küsimuste juurde.

Veider olekski olla jätkusuutlikkuse vastu. Samas on tegu ju ettevõtetega, mille eesmärk on teenida kasumit. Kuidas tasakaalu leida?

Keskkonna aspektist on lihtne. Meie suurim kuluallikas on kütus, seega on mõistetav, et me püüame kütust säästa. Biokütus on küll kallim, aga seegi tasub meil pikas plaanis ära, sest me valmistume biokütusele üleminekuks.

Ühiskondlikus plaanis on aga keerulisem, sest mõnikord sa pead maksma rohkem, et olla kindel, et sul on need asjad ka pikas plaanis olemas. Inimeste seisukohast on oluline, kui palju sa neile maksad ja kuidas neid kohtled. See tuleb ka kliendikogemusena tagasi, sest see kajastub teeninduses.

Räägime lennukikütusest. Aastaks 2050 peaks kütusest 25% moodustama biokütus. Kui palju see praegu on?

Väike. Null koma millegagi protsenti. Praegu on nii, et kui kogu toodetav biodiisel peaks muudetama lennukikütuseks, moodustaks see üksnes 2% kogu lennukitööstuse kütusevajadusest. Ma arvan, et meil peaks olema eraldi algatus välja töötatud, et saaksime selle numbri suuremaks. Ma olen ka varem öelnud, et biodiisel võiks minna pigem lennukitööstusele, sest muudes transpordivaldkondades on kütusevalik suurem. Kõige rohkem biodiislist läheb siiski maanteetranspordiks. See on aga alles nüüd hakanud muutuma.

Biodiisel on kolm korda kallim kui tavaline kütus ja kuivõrd kütus on suurim kuluallikas, siis me ei saa endale lubada, et sõidame ainult sellega.

Lennundustööstuse seisukohast on päris keeruline, sest biokütuse puhul peab ju kindlaks tegema, et see näiteks ei külmu ära, kui lennuk õhus on. Kas tehnoloogia pole veel piisavalt arenenud?

Ja lisaks küsimus selle kohta, kuidas hoiustada kütust ning kuidas hoiustamine seda mõjutab. Tehnoloogia on arenenud küll, aga on veel kallis. Tootmine on väga kallis ning tarneahel pole veel valmis. Me oleme oodanud kolm aastat, et tuleks kinnitus, et saaks hakata kasutama teist tüüpi biodiislit. Selle tootmine on sarnane teetranspordis kasutatava diislikütuse tootmisega ja seda saaks toota samal ajal. Eraldi taristut pole ka vaja. See tähendab võitu hinnas. Me ootame siiamaani, kahjuks on see kinnitus veidi ka poliitiline teema.

Kütuse kokkuhoidu peaks toetama ka kergemad lennukid?

Meie uued lennukid kulutavad 25% vähem kütust kui eelmise generatsiooni omad. Pardal kasutatavad esemed on kõik hoolikalt läbi mõeldud ja kaalutud, et vähendada kogukaalu. Näiteks kasutame me äriklassis Marimekko nõusid, mis on poole kergemad kui need, mida poes müüakse. Varem oli meil pardal ajalehed, nüüd saab neid lugeda ekraanilt. Samuti vaatame, et meil oleks pardal piisavas koguses toitu, aga mitte üleliia.

 

Aga pagasireeglid? On ju räägitud, et suure pagasiga reisimine tahetakse ära keelata. Tõsi, seda küll odavlennufirmade puhul.

Me arvutasime, et kui iga Finnairi reisija jätaks pagasis kaasa võtmata ühe kilogrammi jagu asju, saaksime me selle kütusega teha 20 lendu Tokyosse.

Inimesed ei taipa sageli sellistele asjadele aga mõelda, et nad saavad ka ise mõjutada seda, kui jätkusuutlikud me oleme. Mulle endalegi meeldib reisida vaid käsipagasiga, jätkulendude puhul on hea, et pagas on minuga alati kaasas.

Loe täismahus intervjuud Äripäevast.

Osale arutelus

  • Pille Ivask/Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.289782
Brasiilia reaal BRL 4,26 -0.0890869
Bulgaaria leev BGN 1,96 -0.0102281
Filipiinide peeso PHP 60,10 0.2803083
Hiina jüaan CNY 7,73 0.1256542
Hongkongi dollar HKD 8,91 -0.0785167
Horvaatia kuna HRK 7,42 -0.0013471
Iisraeli seekel ILS 4,20 0.0476508
India ruupia INR 81,07 0.2262443
Indoneesia ruupia IDR 16139,71 -0.1231465
Islandi kroon ISK 137,60 -0.0145328
Jaapani jeen JPY 124,19 -0.3450489
Kanada dollar CAD 1,51 0.2118784
LAV rand ZAR 15,78 0.4335619
Lõuna-Korea vonn KRW 1283,57 -0.3168563
Malaysia ringgit MYR 4,69 0.44748
Mehhiko peeso MXN 21,80 0.1106911
Norra kroon NOK 9,75 0.2138356
Poola slott PLN 4,28 0.032695
Rootsi kroon SEK 10,25 0.0859065
Rumeenia leu RON 4,70 -0.0446258
Singapuri dollar SGD 1,54 0.0388576
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0680812
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0882613
Taani kroon DKK 7,46 -0.0026792
Tai baht THB 36,12 -0.0564511
Tšehhi kroon CZK 25,58 0.027378
Türgi liir TRY 6,07 0.4034325
Ukraina grivna UAH 31,70 -0.3041483
Ungari forint HUF 317,78 0.1733758
USA dollar USD 1,14 -0.0879972
Uus-Meremaa dollar NZD 1,69 0.1066793
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0941812
Vene rubla RUB 75,47 0.0889852

Valdkonna töökuulutused

VENIPAK EESTI OÜ otsib MÜÜGIESINDAJAT

Venipak Eesti OÜ

24. jaanuar 2019