Logistikasektor töötajale sama ohtlik kui ehitus

Kui raskeveok satub õnnetuse, on ka tagajärjed rasked.
Kui raskeveok satub õnnetuse, on ka tagajärjed rasked.

Veonduse ja laonduse tegevusala on tööinspektsiooni hinnangul muutunud viimasel paaril aastal raskete tööõnnetuste poolest pea sama ohtlikuks kui ehitussektor, kus samuti on iga kolmas tööõnnetus olnud raske.

Tööinspektsiooni koostatud veonduse ja laonduse tööohutuse analüüsist selgub, et just raskete tööõnnetuste arv on tõusvas trendis – kui aastal 2013 registreeriti 86 rasket tööõnnetust, siis mullu juba 119. Seega on veonduse ja laonduse tegevusalas analoogselt ehitussektorile iga kolmas tööõnnetus raske.

Viimase kümne aasta jooksul on veonduse ja laonduse valdkonnas toimunud aastas keskmiselt 6,6 tööõnnetust 1000 töötaja kohta. Selle näitaja kasvutrendi näeb inspektsioon juba alates 2013. aastast. Enim toimub tööõnnetusi maismaatranspordi ettevõtetes – ligikaudu pooled kogu sektori juhtumitest –, järgnevad laondus ning posti- ja kullerteenindus. Vee- ja õhutranspordiga tegelevates ettevõtetes on olukord kordades parem.

Tööõnnetuste trend on aga pea kõigis neis valdkondades siiski kasvav, eriti laonduses. Maismaatranspordis on kasvanud nii kergete kui ka raskete tööõnnetuste arv ja osakaal, samuti toimub just seal enim surmaga lõppevaid tööõnnetusi. Laonduses on viimasel paaril aastal kasvanud jõudsalt aga pigem kergete tööõnnetuste arv.

Noored töötajad peamine riskirühm

Keskmiselt 36% tööõnnetustest selles valdkonnas on toimunud alla üheaastase tööstaažiga töötajatega. (Eesti keskmine oli mullu samuti 36%). Kahjuks on see trend aina kasvav. Suurim probleem on posti- ja kullerteenuse valdkonnas, kus eelmisel aastal toimunud tööõnnetustest lausa 41% juhtus alla aasta tööl olnud töötajatega.

Tööinspektsiooni hinnangul on Eesti ettevõtetes kõige rohkem probleeme töötajate väljaõppe ja juhendamisega, tervisekontrolli korraldusega ning töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate töötajate valimise ja määramisega. Kõik need kolm tegevust on aga määrava tähtsusega, et ettevõttes ei toimuks tööõnnetusi või töötaja ei kahjustaks oma tervist.

Statistika näitab ka, et kogu sektoris toimub 73% tööõnnetustest meestega, viimase kümne aasta jooksul on valdkonnas surma saanud 38 meest ning vaid üks naine. 

Maismaatranspordis on enim tööõnnetusi registreeritud 45–54aastaste töötajatega, seda nii meeste kui ka naiste osas. Laonduses juhtub aga enim tööõnnetusi noorte, 25–34aastaste töötajatega, seda samuti nii meeste kui naiste hulgas. Posti ja kullerteenuse valdkonnas saavad enim viga noored mehed vanuses 18–34 aastat ning naised vanuses 45–54 aastat.

Palju kukkumisi

Inspektsioon tõi eraldi välja ka asjad, milledele nende hinnangul igas valdkonnas tähelepanu tuleks pöörata.

Maantee kaubavedude puhul on esimesel kohal kukkumine kõrgelt – redelilt, auto kastist, ehk õnnetused on seotud kauba laadimise, kinnitamise või tendi kohendamisega. Hüpatakse auto kastist alla, kukutakse alla, redelid libisevad alt ära vms. Teisel kohal on kontrolli kaotamine transpordivahendi üle, kus peamiseks teguriks on liiklusõnnetused. Siia alla käivad ka õnnetused laadimiskohtades tõstukitega kaupa peale või maha laadides.

Posti- ja kullerteenustes on 75% rasketest juhtumitest seotud kukkumisega samal tasapinnal. Samas toimub valdav enamus juhtumitest mitte tööandja territooriumil, vaid kirjakandjatega tänavatel, klientide koduterritooriumil jne.

Laomajanduses põhjustavad õnnetusi redelid, laadimisplatvormid ja tõstukid ehk hooletus nendel töötamisel.

Kokkuvõtvalt tuleb kogu tegevusalas tähelepanu pöörata kukkumistele – redelitelt, autokastist alla tulekul – ning töökorraldusele tõstukitega töötamisel. Samuti tuleb laadimisel koorem korrektselt kinnitada, et vältida hilisemaid tööõnnetusi või kauba purunemist.

Lisaks sellistele juhtumitele, mille peamiseks põhjuseks on tööohutusnõuete rikkumine, loetakse tööõnnetuseks ka neid liiklusõnnetusi, mis toimuvad tööülesannete täitmise käigus. Näiteks registreeriti mulli liiklusõnnetus tööõnnetusena veonduse-laonduse valdkonnas 23 korral, aasta varem koguni 37 korral. Kindlasti on kõik kuulnud tänavapildis näha olevatest “valge kaubiku sündroomist”, kahjuks suurem osa neist kuuluvadki just selle tegevusala valdkonna alla.

Õnnetusi varjatakse teistest vähem

Võrreldes statistikaameti poolt läbiviidud tööjõuu uringu tulemusi ja tööinspektsiooni poolt ametlikult registreeritud tööõnnetuste arvu, oli tööinspektsiooni hinnangul tööõnnetuste varjamise osakaal veonduse ja laonduse sektoris 2015. aastal 1,4 – ehk sektoris toimus tööõnnetusi ca 1,4 korda rohkem, kui ametlikult registreeriti. Raporteerimise määraks võib pidada ca 73%, Eesti keskmine on aga 48,6%.

Seega on tööõnnetuste varjamine veonduse ja laonduse sektoris madal, kuid kõigist juhtumitest tööinspektsioonile ikkagi veel ei teatata.

Surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul on enim märgitud põhjusteks tööohutusnõuete rikkumist töötaja enda poolt ning tööandja poolset puudulikku väljaõpet ja juhendamist. Need kaks tegurit mängivad suurimat rolli tööõnnetuste toimumisel, eriti surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul tuleks analüüsida ja võimalusel rakendada tööandja vastutust kutseliste juhtidega seotud rikkumiste puhul. Praktikas esineb olukordi (juhtide enda väitel), kus tööandja sisuliselt sunnib neid rikkuma – kas etteantud aegadega, sõiduki hooldusesse mitte panustades jne. Samas tööandja karistamine sellistel puhkudel on nii keeruline, et seda praktiliselt ei tehta.

„Ainus töötav viis selle vastu oleks tekitada olukord, kus karistus läheks automaatselt ka tööandja vastu, ka nt siis, kui juht kiirust ületab. See suunaks tööandjaid valima juhte, kes on korralikud ja hoiaks teda rikkumisi soodustamast. Tõsi, probleem on selles sektoris “tööandja” tuvastamisega, kuna paljud juhid on formaalselt iseenda tööandjad,“ nentis Ernits.

Bussijuhtide vanus liiga kõrge

Probleeme on Ernitsa hinnangul ka taksonduses ja bussinduses. Sisuliselt ei kehti neile mingid regulatsioonid, kuna väga paljud neist töötavad füüsilisest isikust ettevõtjana ning neile ei rakendu seetõttu ka töölepinguseadus. Väga pikad tööpäevad on sellel alal  üsna levinud. Väljendub see taksojuhtide palju suuremas riskis –  liikluskindlustusfondi andmetel suurusjärgus kolm korda rohkem – liiklusõnnetustesse sattuda. 

Samuti on bussijuhtide pealekasv napp ning nende keskmine vanus kõrge. On olnud raskeid liiklusõnnetusi, kus roolis on olnud 70–80 aastat vana kutseline bussijuht. Mõnel juhul on vanusest tingitud mõju liiklusõnnetuse toimumisele ka tuvastatud.

Transpordi ametiühingu liiklusspetsialisti Tarmo Kahemi sõnul saab välja tuua veel kaks olulist probleemi. Esimene on seotud bussijuhtide olmetingimustega – juba aastaid on vedajate käest nõutud bussijuhtidele tualette.

„Probleem on üle-Eestiline, kuid kindlad probleemsed linnad on Tartu, Pärnu ja Viljandi. Bussiettevõtted on selgitanud, et nemad ei tegele fekaaliveoga ning kus bussijuht töö ajal WCs käia saab, pole nende prioriteet. Selle tulemusena käivad tänapäevalgi bussijuhid ennast kergendamas metsas ja põõsaste taga, seda aastaajast olenemata,“ tõdes Kahem.

Teine murekoht on tema sõnul liiklusohutus teetöödel. Kuna tee ehitamise või remondi ajaks ei taheta kogu teed sulgeda, siis toimub töötamine avatud liiklusruumis. Ohutsoonidele teetööde ajal on ette nähtud normid, kuid tihti ei võimalda tee laius neid reegleid täita ning töötajatele ei jää piisavat ruumi, et ohutult liikuda.

Autod mööduvad teetööde tehnikast ja inimestest ohtlikult ligidalt. Piisab ühest valest sammust, kui tagajärjed võivad olla fataalsed. Lisaks ei pea autojuhid kinni kiiruspiirangutest, mis muudab olukorra veelgi ohtlikumaks. Siin aitaks kaasa see, kui liikluskorraldajad järgiksid rohkem neile ettenähtud norme ja reegleid.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,62 0.0431992
Brasiilia reaal BRL 4,31 0.0696023
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0153413
Filipiinide peeso PHP 62,32 0.0417396
Hiina jüaan CNY 8,00 0.0425149
Hongkongi dollar HKD 9,07 0.0485185
Horvaatia kuna HRK 7,41 0.0256327
Iisraeli seekel ILS 4,21 0.0546189
India ruupia INR 85,05 0.0435217
Indoneesia ruupia IDR 17592,77 0.0432182
Islandi kroon ISK 136,42 0.0073308
Jaapani jeen JPY 130,07 0.1231622
Kanada dollar CAD 1,50 0.1002272
LAV rand ZAR 16,41 0.1581187
Lõuna-Korea vonn KRW 1300,67 0.0723227
Malaysia ringgit MYR 4,80 0.0083255
Mehhiko peeso MXN 21,71 0.0193539
Norra kroon NOK 9,43 0.0286436
Poola slott PLN 4,28 -0.0326736
Rootsi kroon SEK 10,31 0.0834627
Rumeenia leu RON 4,66 0.0257378
Singapuri dollar SGD 1,59 -0.0314248
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.022792
Šveitsi frank CHF 1,15 -0.008723
Taani kroon DKK 7,46 0.0053623
Tai baht THB 37,64 0.1356776
Tšehhi kroon CZK 25,83 0.1085313
Türgi liir TRY 6,59 0.1688367
Ukraina grivna UAH 32,33 0.0433278
Ungari forint HUF 321,53 -0.0248748
USA dollar USD 1,16 0.043204
Uus-Meremaa dollar NZD 1,76 -0.0170755
Valgevene rubla BYN 2,43 -0.0287616
Vene rubla RUB 75,61 -0.0214206

Valdkonna töökuulutused