Autor: Tõnu Tramm • 26. juuli 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööinspektsiooni koostatud veonduse ja laonduse tööohutuse analüüsist selgub, et just raskete tööõnnetuste arv on tõusvas trendis – kui aastal 2013 registreeriti 86 rasket tööõnnetust, siis mullu juba 119. Seega on veonduse ja laonduse tegevusalas analoogselt ehitussektorile iga kolmas tööõnnetus raske.

Viimase kümne aasta jooksul on veonduse ja laonduse valdkonnas toimunud aastas keskmiselt 6,6 tööõnnetust 1000 töötaja kohta. Selle näitaja kasvutrendi näeb inspektsioon juba alates 2013. aastast. Enim toimub tööõnnetusi maismaatranspordi ettevõtetes – ligikaudu pooled kogu sektori juhtumitest –, järgnevad laondus ning posti- ja kullerteenindus. Vee- ja õhutranspordiga tegelevates ettevõtetes on olukord kordades parem.

Tööõnnetuste trend on aga pea kõigis neis valdkondades siiski kasvav, eriti laonduses. Maismaatranspordis on kasvanud nii kergete kui ka raskete tööõnnetuste arv ja osakaal, samuti toimub just seal enim surmaga lõppevaid tööõnnetusi. Laonduses on viimasel paaril aastal kasvanud jõudsalt aga pigem kergete tööõnnetuste arv.

Näiteid sektori mullustest rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest

Kannatanu teostas viljakuivati hoone juures ehituse vaegtöid. Samal tegi teise ettevõtte 16aastane töötaja teleskoop/frontaallaaduriga viljateisaldustöid. Laadurijuht sõitis otse viljahunniku suunas, ei näinud kannatanut ning sõitis temast üle.

Töötaja ronis vaguni peale, et sulgeda luugid. Järgmise luugi juurde liikumiseks tuli töötajal julgestusvöö turvaliini küljest avada. Töötaja libises, kaotas tasakaalu ning kukkus vaguni pealt, 4 meetri kõrguselt alla.

Töötaja paigutas järelkäidava tõstukiga lasti, mille käigus ei olnud piisavalt tähelepanelik ning tabas lastiga talal paiknevat kaubaga kaubaalust, mistõttu nihkus see paigast ja kukkus alla.

Töötaja jäi kahveltõstuki relsi ja kabiini vahele. Põhjused uurimiskokkuvõttest – puudulik väljaõpe ja juhendamine, puudulik töökeskkonna sisekontroll, tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt, töövahendi mittevastavus tööohutusnõuetele

Töötaja kukkus umbes 5 meetri kõrguselt betoonpõrandale. Põhjused – puudulik töökeskkonna sisekontroll, tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt, isikukaitsevahendite puudumine.

Allikas: Tööinspektsioon

Noored töötajad peamine riskirühm

Keskmiselt 36% tööõnnetustest selles valdkonnas on toimunud alla üheaastase tööstaažiga töötajatega. (Eesti keskmine oli mullu samuti 36%). Kahjuks on see trend aina kasvav. Suurim probleem on posti- ja kullerteenuse valdkonnas, kus eelmisel aastal toimunud tööõnnetustest lausa 41% juhtus alla aasta tööl olnud töötajatega.

Tööinspektsiooni hinnangul on Eesti ettevõtetes kõige rohkem probleeme töötajate väljaõppe ja juhendamisega, tervisekontrolli korraldusega ning töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate töötajate valimise ja määramisega. Kõik need kolm tegevust on aga määrava tähtsusega, et ettevõttes ei toimuks tööõnnetusi või töötaja ei kahjustaks oma tervist.

Statistika näitab ka, et kogu sektoris toimub 73% tööõnnetustest meestega, viimase kümne aasta jooksul on valdkonnas surma saanud 38 meest ning vaid üks naine. 

Maismaatranspordis on enim tööõnnetusi registreeritud 45–54aastaste töötajatega, seda nii meeste kui ka naiste osas. Laonduses juhtub aga enim tööõnnetusi noorte, 25–34aastaste töötajatega, seda samuti nii meeste kui naiste hulgas. Posti ja kullerteenuse valdkonnas saavad enim viga noored mehed vanuses 18–34 aastat ning naised vanuses 45–54 aastat.

Palju kukkumisi

Inspektsioon tõi eraldi välja ka asjad, milledele nende hinnangul igas valdkonnas tähelepanu tuleks pöörata.

Maantee kaubavedude puhul on esimesel kohal kukkumine kõrgelt – redelilt, auto kastist, ehk õnnetused on seotud kauba laadimise, kinnitamise või tendi kohendamisega. Hüpatakse auto kastist alla, kukutakse alla, redelid libisevad alt ära vms. Teisel kohal on kontrolli kaotamine transpordivahendi üle, kus peamiseks teguriks on liiklusõnnetused. Siia alla käivad ka õnnetused laadimiskohtades tõstukitega kaupa peale või maha laadides.

Posti- ja kullerteenustes on 75% rasketest juhtumitest seotud kukkumisega samal tasapinnal. Samas toimub valdav enamus juhtumitest mitte tööandja territooriumil, vaid kirjakandjatega tänavatel, klientide koduterritooriumil jne.

Laomajanduses põhjustavad õnnetusi redelid, laadimisplatvormid ja tõstukid ehk hooletus nendel töötamisel.

Kokkuvõtvalt tuleb kogu tegevusalas tähelepanu pöörata kukkumistele – redelitelt, autokastist alla tulekul – ning töökorraldusele tõstukitega töötamisel. Samuti tuleb laadimisel koorem korrektselt kinnitada, et vältida hilisemaid tööõnnetusi või kauba purunemist.

Lisaks sellistele juhtumitele, mille peamiseks põhjuseks on tööohutusnõuete rikkumine, loetakse tööõnnetuseks ka neid liiklusõnnetusi, mis toimuvad tööülesannete täitmise käigus. Näiteks registreeriti mulli liiklusõnnetus tööõnnetusena veonduse-laonduse valdkonnas 23 korral, aasta varem koguni 37 korral. Kindlasti on kõik kuulnud tänavapildis näha olevatest “valge kaubiku sündroomist”, kahjuks suurem osa neist kuuluvadki just selle tegevusala valdkonna alla.

Enim tuvastatud tööohutusnõuete rikkumised

Maismaatransport

Puhkeaja nõuete rikkumine.

Tööinspektorile ei ole tagatud juurdepääs andmetele.

Ei ole tagatud isikukaitsevahendite arvestus, hoidmine ja hooldus.

Ei ole korraldatud töökeskkonna riskianalüüsi.

Ei ole nõuetekohaselt läbi viidud ja registreeritud töötajate esma- või täiendjuhendamist.

Ei kontrollita sõidumeeriku kasutamist.

Veetransport

Ohutusmärgid ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele.

Puudulik töökeskkonna sisekontroll.

Ei ole tagatud puhkeaeg.

Laondus

Ei ole tagatud isikukaitsevahendite arvestus, hoidmine ja hooldus.

Nõutavad esmaabivahendid ei ole kättesaadavad.

Ebapiisav puhkeaeg.

Posti- ja kullerteenus

Ei ole korraldatud töökeskkonna riskianalüüsi.

Puudub nõuetekohane tegevuskava terviseriski vähendamiseks.

Ei ole määratud töötajad, keda tuleb suunata tervisekontrolli.

Ei ole korraldatud töökeskkonnavolinike valimist.

Liikumisteed või laadimisestakaadid ei vasta nõuetele.

Allikas: Tööinspektsioon

Õnnetusi varjatakse teistest vähem

Võrreldes statistikaameti poolt läbiviidud tööjõuu uringu tulemusi ja tööinspektsiooni poolt ametlikult registreeritud tööõnnetuste arvu, oli tööinspektsiooni hinnangul tööõnnetuste varjamise osakaal veonduse ja laonduse sektoris 2015. aastal 1,4 – ehk sektoris toimus tööõnnetusi ca 1,4 korda rohkem, kui ametlikult registreeriti. Raporteerimise määraks võib pidada ca 73%, Eesti keskmine on aga 48,6%.

Seega on tööõnnetuste varjamine veonduse ja laonduse sektoris madal, kuid kõigist juhtumitest tööinspektsioonile ikkagi veel ei teatata.

Surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul on enim märgitud põhjusteks tööohutusnõuete rikkumist töötaja enda poolt ning tööandja poolset puudulikku väljaõpet ja juhendamist. Need kaks tegurit mängivad suurimat rolli tööõnnetuste toimumisel, eriti surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul tuleks analüüsida ja võimalusel rakendada tööandja vastutust kutseliste juhtidega seotud rikkumiste puhul. Praktikas esineb olukordi (juhtide enda väitel), kus tööandja sisuliselt sunnib neid rikkuma – kas etteantud aegadega, sõiduki hooldusesse mitte panustades jne. Samas tööandja karistamine sellistel puhkudel on nii keeruline, et seda praktiliselt ei tehta.

„Ainus töötav viis selle vastu oleks tekitada olukord, kus karistus läheks automaatselt ka tööandja vastu, ka nt siis, kui juht kiirust ületab. See suunaks tööandjaid valima juhte, kes on korralikud ja hoiaks teda rikkumisi soodustamast. Tõsi, probleem on selles sektoris “tööandja” tuvastamisega, kuna paljud juhid on formaalselt iseenda tööandjad,“ nentis Ernits.

Bussijuhtide vanus liiga kõrge

Probleeme on Ernitsa hinnangul ka taksonduses ja bussinduses. Sisuliselt ei kehti neile mingid regulatsioonid, kuna väga paljud neist töötavad füüsilisest isikust ettevõtjana ning neile ei rakendu seetõttu ka töölepinguseadus. Väga pikad tööpäevad on sellel alal  üsna levinud. Väljendub see taksojuhtide palju suuremas riskis –  liikluskindlustusfondi andmetel suurusjärgus kolm korda rohkem – liiklusõnnetustesse sattuda. 

Samuti on bussijuhtide pealekasv napp ning nende keskmine vanus kõrge. On olnud raskeid liiklusõnnetusi, kus roolis on olnud 70–80 aastat vana kutseline bussijuht. Mõnel juhul on vanusest tingitud mõju liiklusõnnetuse toimumisele ka tuvastatud.

Transpordi ametiühingu liiklusspetsialisti Tarmo Kahemi sõnul saab välja tuua veel kaks olulist probleemi. Esimene on seotud bussijuhtide olmetingimustega – juba aastaid on vedajate käest nõutud bussijuhtidele tualette.

„Probleem on üle-Eestiline, kuid kindlad probleemsed linnad on Tartu, Pärnu ja Viljandi. Bussiettevõtted on selgitanud, et nemad ei tegele fekaaliveoga ning kus bussijuht töö ajal WCs käia saab, pole nende prioriteet. Selle tulemusena käivad tänapäevalgi bussijuhid ennast kergendamas metsas ja põõsaste taga, seda aastaajast olenemata,“ tõdes Kahem.

Teine murekoht on tema sõnul liiklusohutus teetöödel. Kuna tee ehitamise või remondi ajaks ei taheta kogu teed sulgeda, siis toimub töötamine avatud liiklusruumis. Ohutsoonidele teetööde ajal on ette nähtud normid, kuid tihti ei võimalda tee laius neid reegleid täita ning töötajatele ei jää piisavat ruumi, et ohutult liikuda.

Autod mööduvad teetööde tehnikast ja inimestest ohtlikult ligidalt. Piisab ühest valest sammust, kui tagajärjed võivad olla fataalsed. Lisaks ei pea autojuhid kinni kiiruspiirangutest, mis muudab olukorra veelgi ohtlikumaks. Siin aitaks kaasa see, kui liikluskorraldajad järgiksid rohkem neile ettenähtud norme ja reegleid.