Loe, mida arvavad eestlased meie "liikluskultuuritusest"

Tallinna liiklus
Tallinna liiklus

Volkswageni tarbesõidukite divisjoni eestvõttel korraldatud küsitluses andis 41% vastanuteist meie liikluskultuurile negatiivse hinnangu. Üks vastanuist kurdab koguni, et Tallinnas tahetakse vähem kogenutest üle sõita.

Üle 100 küsitlusele vastanu kasutas Eesti liikluskulltuurile hinnangu andmise võimalust. 41% andsid Eesti liikluskultuurile negatiivse hinnangu, 33% vastajatest jäid neutraalseks ja leidsid liikluskultuuris nii head kui ka halba. 26 vastajat olid positiivsed, kellest kaks kirjeldasid liikluskultuuri isegi väga heana.

Siinkohal mõned näited vastustest, kus inimesed hindavad liikluskultuuri ja kirjeldavad olukorda meie liikluses.

* Suhteliselt halb ja närviline. Esimest korda uues linnas liikudes, näiteks Tallinnas tahetakse üle sõita, kui see oleks võimalik. Palju on kiirustajaid, liikluseeskirjade rikkujaid. Tean rääkida tee-ehitustsoonides liiklemisest, seis on halb. Tagasipöörded tehakse valedest kohtadest ja punase-valgevöödiliste liiklusmärkide 686 “ohtlik koht või teeäär” paigutusest ei peeta kinni.

* Väga kehvaks hindan. Noored ei näe ega kuule midagi, nina telefonis ja klapid peas; autojuhte on kahte tüüpi, osad viisakad, annavad teed ja käituvad mõistlikult ja siis on teine osa neid, kes süstivad igal momendil kuhugi, suunatulesid neid valdavalt ei ole. Jalgratturid on endile kinnistanud hoiaku, et kõik autod ja juhid on neile allutatud, igal pool ja ajal tuleb neile teed anda ja sõidurajal sõidetakse täpselt nii servas, kui rattur õigeks peab.

* Liikluskultuur võiks parem olla ehk rohkem teisi arvestatav. Värske kogemus, kus 70 km/h alas Tartu maantee laiendustöödel pidurdab eessõitja maha kiirusele 45 km/h ilma nähtava põhjuseta. Või peale möödasõitu aeglustatakse oma tempot nii, et möödasõitja jääb tagant tulijale jalgu.

* Väga hull ei ole, aga palju on neid, kes teevad hulljulgeid möödasõite ja jõuavad enda sõiduritta tagasi paar sekundit enne vastu tuleva autoga kokku põrkamist. Lisaks sõidavad nad pikka aega su taga nii, et kui ootamatult peaks metsloom teele hüppama ja mina pidurdaksin, siis see auto ei jõuaks reageerida ja sõidaks mulle kohe otsa.

* Üpris halvasti, noori rohelisi juhte kiputakse liikluses kiusama, eriti kui “kantakse” vahtralehte. Paljud juhid ei tunne liikluseeskirju, näiteks ei teata parema käe reeglist parklates. Puudub üldine viisakus, ei lasta teisi juhte vahele ja nii tekitatakse ohtlikke olukordi. Eriti nukraks teeb joobeseisundis juhtimine, mille tõttu teeb politsei teiste juhtide suhtes üldistusi, see aga omakorda mõjutab kodanike suhtumist riigikaitseorganitesse.

*Palju oli lühikesi negatiivseid hinnanguid, iseloomustused olid järgmised: õudne; katastroof; närviline ja pigem halb; tugevalt puudulik; 3+ viie palli süsteemis, puudulik võrreldes Lääne-Euroopa ja Inglismaa autojuhtide käitumisega liikluses.

Ei ole aga halba ilma heata, valdavalt tumedates toonides vastuste hulgas oli ka valgust, näiteks:  

* Läheb aasta-aastalt paremaks. Hetkel on juba enam-vähem okei. Sõidan üsna palju, ca 400 km nädalas nii linnas kui maanteel.

* Normaalne, on täiesti peast soojasid inimesi kui ka väga tublisid liiklejaid.

* Viisakust juba leidub, kuid kui inimesed liiklemise ja reeglid ka endale selgeks teeksid, siis oleks varsti päris hea!

* Hindan heaks. Autojuhid võiksid olla rohkem tähelepanelikumad ja rooli taga mitte tegeleda kõrvaliste asjadega.

* Võrreldes Põhjamaadega on liikluskultuur Ida-Euroopalikum - rohkem on agressiivseid juhte, liiklusrikkujaid jne. Samas võrreldes teiste Ida-Euroopa ja isegi Balti riikidega, on Eesti liikluskultuur tunduvalt parem, tehakse vähem ohtlikke möödasõite ja liikluseeskirjadest peetakse rohkem kinni. Kindlasti on Eesti liikluskultuur ka parem kui Lõuna-Euroopas (Itaalia, Kreeka, Balkanimaad), juhid on rahulikumad ja on vähem sagimist. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi arenguruumi veel on, siis pole liikluskultuur üldse kõige hullem ja tundub, et ajaga muutub see järjest paremaks.

Juunis läbi viidud küsitlus korraldati Volkswageni tarbesõidukite divisjoni eestvõttel ja vastata sai Auto24 foorumites ning auto-moto elustiiliblogi Wroomer Facebook’i lehel. Kokku oli vastanuid 137 inimest.  

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,56 -0.255869
Brasiilia reaal BRL 4,23 0.1869424
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 59,69 -0.0167518
Hiina jüaan CNY 7,82 0.1165307
Hongkongi dollar HKD 8,80 0.158181
Horvaatia kuna HRK 7,43 0.0606297
Iisraeli seekel ILS 4,16 0.3598078
India ruupia INR 81,58 -0.1700909
Indoneesia ruupia IDR 16716,53 0.6269421
Islandi kroon ISK 138,32 -0.0144571
Jaapani jeen JPY 128,03 0.281977
Kanada dollar CAD 1,49 0.0875067
LAV rand ZAR 16,16 -0.5048577
Lõuna-Korea vonn KRW 1273,68 -0.2513921
Malaysia ringgit MYR 4,71 0.3066831
Mehhiko peeso MXN 22,82 -0.0634882
Norra kroon NOK 9,55 -0.0157001
Poola slott PLN 4,30 -0.048802
Rootsi kroon SEK 10,25 -0.0691981
Rumeenia leu RON 4,65 -0.0021496
Singapuri dollar SGD 1,55 0.0450828
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.0114574
Šveitsi frank CHF 1,14 0.1322985
Taani kroon DKK 7,46 -0.0053627
Tai baht THB 37,06 -0.3567626
Tšehhi kroon CZK 25,92 0.0385892
Türgi liir TRY 6,15 0.3902105
Ukraina grivna UAH 31,35 0.1869649
Ungari forint HUF 322,15 0.0994314
USA dollar USD 1,12 0.1961309
Uus-Meremaa dollar NZD 1,67 -0.347056
Valgevene rubla BYN 2,40 0.3381481
Vene rubla RUB 76,13 0.0294339

Valdkonna töökuulutused