Loe, mida arvavad eestlased meie "liikluskultuuritusest"

Tallinna liiklus
Tallinna liiklus

Volkswageni tarbesõidukite divisjoni eestvõttel korraldatud küsitluses andis 41% vastanuteist meie liikluskultuurile negatiivse hinnangu. Üks vastanuist kurdab koguni, et Tallinnas tahetakse vähem kogenutest üle sõita.

Üle 100 küsitlusele vastanu kasutas Eesti liikluskulltuurile hinnangu andmise võimalust. 41% andsid Eesti liikluskultuurile negatiivse hinnangu, 33% vastajatest jäid neutraalseks ja leidsid liikluskultuuris nii head kui ka halba. 26 vastajat olid positiivsed, kellest kaks kirjeldasid liikluskultuuri isegi väga heana.

Siinkohal mõned näited vastustest, kus inimesed hindavad liikluskultuuri ja kirjeldavad olukorda meie liikluses.

* Suhteliselt halb ja närviline. Esimest korda uues linnas liikudes, näiteks Tallinnas tahetakse üle sõita, kui see oleks võimalik. Palju on kiirustajaid, liikluseeskirjade rikkujaid. Tean rääkida tee-ehitustsoonides liiklemisest, seis on halb. Tagasipöörded tehakse valedest kohtadest ja punase-valgevöödiliste liiklusmärkide 686 “ohtlik koht või teeäär” paigutusest ei peeta kinni.

* Väga kehvaks hindan. Noored ei näe ega kuule midagi, nina telefonis ja klapid peas; autojuhte on kahte tüüpi, osad viisakad, annavad teed ja käituvad mõistlikult ja siis on teine osa neid, kes süstivad igal momendil kuhugi, suunatulesid neid valdavalt ei ole. Jalgratturid on endile kinnistanud hoiaku, et kõik autod ja juhid on neile allutatud, igal pool ja ajal tuleb neile teed anda ja sõidurajal sõidetakse täpselt nii servas, kui rattur õigeks peab.

* Liikluskultuur võiks parem olla ehk rohkem teisi arvestatav. Värske kogemus, kus 70 km/h alas Tartu maantee laiendustöödel pidurdab eessõitja maha kiirusele 45 km/h ilma nähtava põhjuseta. Või peale möödasõitu aeglustatakse oma tempot nii, et möödasõitja jääb tagant tulijale jalgu.

* Väga hull ei ole, aga palju on neid, kes teevad hulljulgeid möödasõite ja jõuavad enda sõiduritta tagasi paar sekundit enne vastu tuleva autoga kokku põrkamist. Lisaks sõidavad nad pikka aega su taga nii, et kui ootamatult peaks metsloom teele hüppama ja mina pidurdaksin, siis see auto ei jõuaks reageerida ja sõidaks mulle kohe otsa.

* Üpris halvasti, noori rohelisi juhte kiputakse liikluses kiusama, eriti kui “kantakse” vahtralehte. Paljud juhid ei tunne liikluseeskirju, näiteks ei teata parema käe reeglist parklates. Puudub üldine viisakus, ei lasta teisi juhte vahele ja nii tekitatakse ohtlikke olukordi. Eriti nukraks teeb joobeseisundis juhtimine, mille tõttu teeb politsei teiste juhtide suhtes üldistusi, see aga omakorda mõjutab kodanike suhtumist riigikaitseorganitesse.

*Palju oli lühikesi negatiivseid hinnanguid, iseloomustused olid järgmised: õudne; katastroof; närviline ja pigem halb; tugevalt puudulik; 3+ viie palli süsteemis, puudulik võrreldes Lääne-Euroopa ja Inglismaa autojuhtide käitumisega liikluses.

Ei ole aga halba ilma heata, valdavalt tumedates toonides vastuste hulgas oli ka valgust, näiteks:  

* Läheb aasta-aastalt paremaks. Hetkel on juba enam-vähem okei. Sõidan üsna palju, ca 400 km nädalas nii linnas kui maanteel.

* Normaalne, on täiesti peast soojasid inimesi kui ka väga tublisid liiklejaid.

* Viisakust juba leidub, kuid kui inimesed liiklemise ja reeglid ka endale selgeks teeksid, siis oleks varsti päris hea!

* Hindan heaks. Autojuhid võiksid olla rohkem tähelepanelikumad ja rooli taga mitte tegeleda kõrvaliste asjadega.

* Võrreldes Põhjamaadega on liikluskultuur Ida-Euroopalikum - rohkem on agressiivseid juhte, liiklusrikkujaid jne. Samas võrreldes teiste Ida-Euroopa ja isegi Balti riikidega, on Eesti liikluskultuur tunduvalt parem, tehakse vähem ohtlikke möödasõite ja liikluseeskirjadest peetakse rohkem kinni. Kindlasti on Eesti liikluskultuur ka parem kui Lõuna-Euroopas (Itaalia, Kreeka, Balkanimaad), juhid on rahulikumad ja on vähem sagimist. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi arenguruumi veel on, siis pole liikluskultuur üldse kõige hullem ja tundub, et ajaga muutub see järjest paremaks.

Juunis läbi viidud küsitlus korraldati Volkswageni tarbesõidukite divisjoni eestvõttel ja vastata sai Auto24 foorumites ning auto-moto elustiiliblogi Wroomer Facebook’i lehel. Kokku oli vastanuid 137 inimest.  

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 -0.0126743
Brasiilia reaal BRL 4,42 0.0339805
Bulgaaria leev BGN 1,96 0
Filipiinide peeso PHP 62,46 0
Hiina jüaan CNY 7,93 0
Hongkongi dollar HKD 9,20 0
Horvaatia kuna HRK 7,40 0.1258645
Iisraeli seekel ILS 4,25 0
India ruupia INR 80,54 0
Indoneesia ruupia IDR 16961,81 0
Islandi kroon ISK 124,50 0.0803859
Jaapani jeen JPY 130,53 0
Kanada dollar CAD 1,54 -0.0194729
LAV rand ZAR 15,69 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1320,50 0
Malaysia ringgit MYR 4,76 0
Mehhiko peeso MXN 22,29 0
Norra kroon NOK 9,58 0
Poola slott PLN 4,32 0
Rootsi kroon SEK 10,37 0
Rumeenia leu RON 4,65 0
Singapuri dollar SGD 1,60 0
Suurbritannia nael GBP 0,89 -0.0560475
Šveitsi frank CHF 1,16 0
Taani kroon DKK 7,45 0
Tai baht THB 39,04 0
Tšehhi kroon CZK 25,84 0
Türgi liir TRY 5,62 0.0801439
Ukraina grivna UAH 30,97 0
Ungari forint HUF 325,15 0
USA dollar USD 1,17 -0.0682245
Uus-Meremaa dollar NZD 1,72 0
Valgevene rubla BYN 2,33 0
Vene rubla RUB 74,32 0

Valdkonna töökuulutused